Välisluureamet märgib oma aastaraamatus, et Eesti sõjalise ründamise tõenäosus on käesoleval aastal väike, kuid täielikult ei saa välistada Venemaa juhtkonna võimalikust valearvestusest tulenevat ohtu.
“Venemaa jätkab oma relvajõudude väekontingendi ümberrelvastamist ja tugevdamist eelisjärjekorras Euroopa piiri ääres. Peaaegu kõik ohud Läänemere regiooni julgeolekule tulenevad Venemaa tegevusest. Venemaa varjatud
mõjutustegevus, majanduslik surve, välispoliitiline agressiivsus, aga ka külma sõja stiilis sõjaline aktiivsus ning relvastuse paigutamine Baltimaade piiride äärde destabiliseerib Läänemere riikide julgeolekut. Võib öelda, et ainus eksistentsiaalne oht Eesti suveräänsusele on Venemaa potentsiaalne sõjaline operatsioon Balti riikide vastu,” märgib amet.
Välisluureameti andmetel jätkas Venemaa 2019. aastal viimase kümnendi suundumust tugevdada oma relvajõude Euroopa suunal ning on kümne aasta jooksul loonud Lääne sõjaväeringkonnas kolm armee taseme väejuhatust, viis uut diviisi staapi ning viisteist uut manööverpolku (motolaskur-, tanki- või dessantvägede polku).
“Eesti piirist 28 kilomeetri kaugusel paiknev 76. ründedessantdiviis on Vene õhudessantvägedes esimene diviis, kus on
mehitatud kolmas dessantpolk. Võrreldes NATO vägedega on jõudude tasakaal Balti riikide suunal Venemaa poole kaldu. Isegi Kaliningradi oblastis paiknevat relvastust arvestamata on Venemaa ründerelvastuse – tankide, hävituslennuväe ja raketisuurtükiväe – poolest tugevas ülekaalus,” tõdes amet.
Ameti andmetel on Venemaa relvajõududel alaliselt paigutatud lühimaa ballistilised raketid Iskander 120 kilomeetri kaugusele Eesti piirist ning 45 kilomeetri kaugusele Leedu piirist, mis võimaldab nende ründerelvadega ohustada Balti riikide territooriumi kahelt suunalt – Leningradi ja Kaliningradi oblastist, samas NATO-l ei ole võrreldavaid
raketisüsteeme kogu Euroopas.
“Iga-aastastel suurõppustel harjutavad Vene relvajõud ulatuslikku sõda USA ja NATO-ga. See tava sai alguse juba ammu enne seda, kui Balti riigid NATO-ga liitusid. 2019. aasta tõi taas esile ka selle, et Vene relvajõudude suurõppused muutuvad üha detailsemaks ja keerukamaks. Üks näide sellest oli Venemaa kogu mereväe õppus “Ookeanikilp 2019”, kus mängiti laevagruppidega läbi varem vaid lauaõppustel harjutatud merelahinguid Taani väinades ja Atlandi ookeanil.
Strateegilised õppused “Tsentr 2019” ja “Liidukilp 2019” olid mastaapsed nagu varasemadki ning kaasasid ka
tsiviilstruktuure. Sel aastal on oodata suurõppust “Kavkaz 2020”, mis keskendub sõjale Musta mere, Ukraina ja
Kaukaasia regioonis,” märkis amet.
Amet on sieukohal, et kuigi Venemaa sõjalise rünnaku oht Eestile on tänavu väike, sest Eesti ei ole Venemaale sõjalise
planeerimise ega välispoliitika seisukohalt esmatähtis ning Venemaa tahab vältida otsest sõjalist konflikti NATO-ga, tuleb siiski arvestada, et Venemaa relvajõud on viimastel aastatel oluliselt arendanud niinimetatud ennetavate sõjaliste
tegevuste kontseptsiooni.
“Nagu kõikide teiste maailma regioonide või rahvusvaheliste küsimuste puhul, nii ka Balti riikidega suhtlemiseks kujundab Venemaa oma seisukohad üldisemate suhete kaudu Ameerika Ühendriikidega. Venemaa tahaks igal võimalikul
moel vähendada USA rolli maailmas ning samal ajal suurendada enda oma. Nõnda ei ole Venemaal võimalik näha ka Balti riike välispoliitiliselt või sõjalise planeerimise võtmes millegi muu kui potentsiaalse tallermaana USA ja Venemaa vahelises sõjas. Seega peavad Balti riigid arvestama võimalusega, et Venemaa võib otsustada ennetava sõjalise rünnaku kasuks Balti regioonis, kui ta kardab konflikti eskaleerumist USA-ga mõnes teises maailma regioonis. See aga tähendab omakorda, et halvimal juhul võib sõjaline rünnak sõltuda Venemaa juhtkonna otsusest, mis põhineb moonutatud ohupildil ja poliitilisel valearvestusel,” nentis välisluureamet aastaraamatus.
