Tänavu teise kvartali lõpu seisuga moodustas Eesti riigivõlg 18,5 protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP), olles sellega jätkuvalt Euroopa Liidu (EL) madalaim võlatase.
Siiski suurenes Eesti riigivõlg möödunud aasta teise kvartlaiga võrreldes 9,3 punkti ja tänavu esimese kvartaliga võrreldes 9,6 punkti, selgus Eurostati andmetest.
Lisaks Eestile olid madalaimad võlatasemed 21,3 protsenti Bulgaarias ja 23,8 protsenti Luksemburgis. Kõrgeim riigivõla-SKP suhe oli 187,4 protsenti Kreekas, järgnes 149,4 protsendiga Itaalia, 126,1 protsendiga Portugal, 115,3 protsendiga Belgia ja 114,1 protsendiga Prantsusmaa.
Kvartali lõpus oli euroala valitsusvõla suhe SKP-sse keskmiselt 95,1 protsenti, mida on 8,8 protsendipunkti jagu enam kui esimeses kvartalis.
Kõigi Euroopa Liidu liikmesriikide lõikes kasvas näitaja esimese kvartali 79,4 protsendilt 87,8 protsendini. 2019. aasta teises kvartalis oli näitaja euroalal 86,2 protsenti, EL-i arvestuses 79,7 protsenti.
Kvartaalses võrdluses kasvas riigivõla-SKP suhe kõigis EL-i liikmesriikides. Seda enim 17,1 punkti Küprosel, 12,8 punkti Prantsusmaal, 11,8 punkti Itaalias, 11,1 punkti Hispaanias ja 11 punkti Horvaatias ning Belgias.
Aastavõrdluses kasvas võlanäitaja samuti pea kõigis liikmeriikides – erandiks oli Iirimaa, kus näitaja vähenes 0,3 punkti võrra. Enim kasvas riigivõla suhe SKP-sse 14,9 punkti Prantsusmaal, 12,9 punkti Belgias, 11,9 punkti Itaalias, 11,7 punkti Hispaanias ja 11,1 punkti Slovakkias.