Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi (EL-i HKS) kuuluvas Eesti energia- ja tööstussektoris vähenes CO2-heide 2020. aastal 33,8 protsenti võrreldes 2019. aastaga ehk ligikaudu 2,9 miljoni tonni CO2 võrra.
Nii selgub Eestis kauplemissüsteemi kuuluva 46 elektri- ja soojusenergia-, põlevkiviõli-, tsemendi-, paberi- ja pabermassi-, telliste-, lubja- ja klaasi- ning ammoniaagitootja märtsi lõpuks esitatud aruannete põhjal.
Keskkonnaameti kliima- ja välisõhubüroo peaspetsialist Annika Konovalov selgitab, et EL-i HKS-i käitiste CO2-heide on olnud langustrendis alates 2017. aastast. Kui 2017. aastal oli käitiste koguheide ligi 14,7 miljonit tonni CO2, siis 2020. aastal oli see umbes 5,6 miljonit tonni CO2. „Kui võrrelda 2020. aasta heidet 2013–2020 kauplemisperioodi algusega, siis näeme, et kauplemissüsteemi käitiste heide on vähenenud 10,3 miljoni tonni CO2 võrra ehk 64,7 protsenti,“ märkis Konovalov.
Võrreldes 2019. aastaga on CO2-heide vähenenud umbes kolm neljandikku EL-i HKS-i käitistes, kuid kõige enam Enefit Power AS-ile kuuluvates Balti elektrijaamas ja Eesti elektrijaamas.
Konovalovi sõnul on lubatud heitkoguse ühiku hind samuti järk-järgult tõusnud ja on jõudnud tasemele, mis üha enam mõjutab ettevõtete majandusotsuseid – kui 2019. aasta keskmine ühiku turuhind oli umbes 25 eurot tonni CO2 kohta, siis 2021. aasta esimestel kuudel oli see juba 40 eurot.
„Nii mängibki 2020. aasta heitkoguse vähenemises rolli ka asjaolu, et AS-i Kunda Nordic Tsement lõpetas eelmise aasta märtsis klinkritootmise Kundas, tuues põhjusena välja hüppeliselt kasvanud ühiku hinna,“ lausus Konovalov.
Keskkonnaministeeriumi kliimaosakonna peaspetsialisti Imre Banyaszi sõnul on hinnamuutuse olulise tõusu üheks põhjuseks uus Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside vähendamise eesmärk saavutada aastaks 2030 vähemalt 55 protsenti kasvuhoonegaaside heitkoguse vähenemist võrreldes 1990. aasta tasemega. „Hetkel prognoosid näitavad, et lubatud heitkoguse ühikute hind jätkab ka tulevastel aastatel pigem kasvamist,“ nendib Banyasz.
Euroopa Komisjon on lubanud suvel esitada ettepaneku EL-i HKS-i muutmiseks, et viia see vastavusse uute Euroopa Liidu kliimapoliitika eesmärkidega. „Euroopa Komisjoni ettepanek direktiivi muutmiseks näeb ilmselt ette ka EL-i HKS-i kasvuhoonegaaside vähendamise eesmärgi tõstmist. See tähendab, et süsteemis olevaid ühikuid hakatakse vähendama senisest kiiremini, mis omakorda suurendab nõudlust ja ühikute hinda,” selgitab Banyasz.
Võrreldes 1990. aastaga on Eesti KHG-de koguheide vähenenud 64 protsendi võrra tasemeni 14,7 miljonit tonni CO2 ning sellest ligi 58 protsenti tuleneb EL-i HKS-i käitistest.
 kuuluvas Eesti energia- ja tööstussektoris vähenes CO2-heide 2020. aastal 33,8 protsenti võrreldes 2019. aastaga ehk ligikaudu 2,9 miljoni tonni CO2 võrra.){kind=link}