Keskkriminaalpolitsei ja kaitsepolitsei uurivad hoiu-laenuühistuga ERIAL seotud investeerimiskelmust ja omastamist ning teisipäeval peeti kinni kolm ühistuga seotud inimest.
Kinnnipeetuid kahtlustatakse investeerimiskelmuses ja omastamises ning ERIAL-i asutajat kahtlustatakse ka PPA sisekontrollibüroo töötajale altkäemaksu andmises.
Investeerimiskelmus seisneb kahtlustuse kohaselt selles, et ERIAL-i omakapitali näidati avalikkusele suuremana kui see tegelikult oli ning seeläbi anti klientidele valeinfot hoiu-laenuühistu tegelike rahatagatiste kohta. Investeerimiskelmuse toimepanemises kahtlustatakse hoiu-laenuühistu ERIAL asutaja Iljad (34), praegust juhatuse liiget Danielat (40) ning Delkona OÜ-d.
Ilja, Daniela ja ERIAL-iga lepingulises suhtes oleva äriühingu Transpire OÜ juhatuse liige Daniel (33) omastasid kahtlustuse kohaselt kinnisvaratehinguid kasutades suures ulatuses hoiu-laenuühistu valduses olevat raha. Omastamisele kaasaaitamises kahtlustatakse ERIAL-i töötajat Sofjat (33). Esialgsetel andmetel tekitati omastamisega ERIAL-i hoiustajatele kahju üle ühe miljoni euro.
Keskkriminaalpolitsei majanduskuritegude büroo juht Leho Laur selgitas, et hoiu-laenuühistu lepingu sõlmimisel allkirjastasid inimesed volituse, millega andsid juhatuse liikmetele kontrolli oma raha üle. “Menetluses kogutud andmete kohaselt ei tegutsenud juhatus hoiustajate huvides. Silmas peeti ERIALi asutaja, Ilja, ärilisi huvisid. Osa hoiustajate raha paigutati temaga seotud ettevõtetesse, seda mitte investeerimiseks, vaid omastamise eesmärgil. Hoiustajatele tasuti intresse uute hoiustajate sissemaksete arvelt,” kirjeldas Laur.
Kahtlustuse kohaselt andis Ilja altkäemaksu politsei- ja piirivalveameti sisekontrollibüroo ametnikule, kes peeti kaitsepolitsei ametnike poolt samuti kinni. Kahtlustuse kohaselt lubas ametnik vastutasuks altkäemaksu eest osutada Iljale teeneid. Ametnik esitas lahkumisavalduse, millega ta politseiteenistusest vabastatakse. Altkäemaksu andmist ja võtmist uurib Kaitsepolitseiamet. Prokuratuur taotleb Ilja ja ametniku vahistamist.
Riigiprokurör Sigrid Nurm tõi välja, et ERIAL-i juhid kahjustasid kõigi heausksete hoiustajate usaldust. “Hoiu-laenuühistut ei saa võrrelda pangaga. Ühistud on loodud liikmete aktiivse tegevuse koondamiseks ning liikmetel on kohustus seista ühingu hea käekäigu eest. Sarnaselt pangale ei kontrolli Finantsinspektsioon hoiu-laenuühistute tegevust ning seetõttu eeldab investeerimine liikmete enda aktiivset panust ja rahakasutuse kontrolli. Paraku näeme, et paljud liikmed on volitanud teisi hoiu-laenuühistu liikmeid või juhatuses olevaid inimesi oma vara kasutamise üle otsustama. Praegusel juhul on liigne usaldus ja otsustusõiguse käest andmine liikmed halba seisu pannud, sest volitatud inimesed on kahtlustuse kohaselt lähtunud investeerimisotsuseid tehes eelkõige isiklikest huvidest.”
“Paneme kõigile ERIAL-i aga ka teiste hoiu-laenuühistute liikmetele südamele, et nad enda investeeringute käekäigu üle ise otsustaksid ning hoolega mõtleksid, keda ja mis ulatuses on nad volitanud enda rahaga tehinguid tegema. Volikiri ei ole pelgalt formaalne paber, vaid annab volitatud isikule laialdased õigused tehingute tegemisel ja hilisemalt on väga keeruline tõendada, et teatud tehingute tegemiseks ei olnud volitatul õigust,” lisas Nurm.
Menetlust viivad riigiprokuratuuri juhtimisel läbi keskkriminaalpolitsei ja kaitsepolitsei.
