Maa-ameti andmetel toimus 2020. aasta novembris kinnisvaraturul ligi 4800 ostu-müügitehingut, mida on 23 protsenti rohkem kui aasta tagasi novembris ning 6 protsenti vähem kui tänavu oktoobris.
Novembris oli kinnisvaraturg tavapäraselt aktiivseim Harju maakonnas, kus toimus ligikaudu 44 protsenti kõikidest tehingutest. Järgnesid Tartu, Pärnu, Ida-Viru ja Lääne-Viru maakond. Ülejäänud maakondade osatähtsus jäi alla 5 protsendi, teatas maa-amet.
Mullusega võrdluses on tänavu novembris ostu-müügitehingute kasvu panustanud kõik kolm turusektorit.
Novembris tehti hoonestamata maaga 1478 tehingut, mida on ligi 66 protsenti enam kui aasta tagasi samal ajal. Hoonestatud maadega tehti 821 tehingut ehk 28 protsenti enam kui mullu samal ajal ning eluruumina müüdud korteriomanditega 2288 tehingut ehk ligi 10 protsenti enam kui aasta tagasi.
Hoonestamata maade turusektori muutus tuleneb peamiselt Harju, Lääne-Viru ja Tartu maakonnas toimunud hoonestamata kinnisasjadega tehtud tehingute arvu kasvust. Kõigis kolmes maakonnas domineeris novembris hoonestamata maatulunduslike varade müük, Harju ja Tartu maakonnas oli samuti palju hoonestamata elamumaa müüke.
Pealinna korteritehingute arv oli novembris suurem kui aasta tagasi, tehti 993 tehingut, mida on 9 protsenti rohkem kui eelmise aasta novembris. Seejuures moodustas uute korterite müük ligi 37 protsenti kõikidest eluruumina müüdud korterite tehingutest Tallinnas. Tartu ja Pärnu linnas oli korteritehingute koguarv vastavalt 10 ja 33 protsenti suurem kui aasta tagasi samal ajal.
Novembris maksis Tallinna korteri ruutmeeter keskmiselt 2137 eurot, mis oli eelmise aasta novembriga võrreldes 2 protsenti rohkem ja eelmisest kuust 1 protsent vähem.
Tartu korterite keskmine ruutmeetrihind oli novembris 1697 eurot, mis oli mullusest 13 protsenti ja eelmisest kuust 4 protsenti rohkem. Pärnu linna korterite keskmine ruutmeetrihind oli novembris 1333 eurot, olles aastatagusest ajast 10 protsenti rohkem ning eelmise kuuga sisuliselt samal tasemel.
