Siseministeeriumi ülesandel esitavad haldusala asutused augusti keskpaigaks ministeeriumile ettepanekud, kuidas vähendada oma tegevuskulusid kolme protsendi võrra, PPA puhul tähendaks selline kärbe paljude investeeringute edasi lükkamist ja umbes 150 ametikohast loobumist, vahendab BNS.

Riigiasutuste kokkuhoiu tegelik vajadus ja maht selguvad sügisel riigieelarve aruteludel, kuid valitsus andis kevadel ministeeriumidele ülesande leida eelarves kolme protsendi ulatuses kokkuhoiukohti. Siseministeeriumi haldusalas jagati kärpeülesanne ametite vahel proportsionaalselt. PPA jaoks tähendaks see 2020. aastal kuue miljoni ja järgneval neljal aastal kokku 21 miljoni euro suurust eelarvekärbet.

Ehkki politsei peab asuma kärpima, kirjutas Postimees teisipäeval, et siseministeerium loob üksust, mida seni pole vaja läinud. Nimelt loob siseministeerium 20 miljoni euro eest vabatahtlikest koosneva relvastatud sisekaitse reservüksuse, kes saadetakse masse ohjama, juhul kui kaitseliitlased ja ajateenijad appi tulla ei saa.

Suvekuudel tegeles politsei arendusosakond koos prefektuuridega võimalike kärpekohtade leidmisega ning viimastel juhtkonna nõupidamistel käidi kõik need ettepanekud üle. Sellel nädalal saadab PPA ettepanekud siseministeeriumisse.

Peadirektor Elmar Vaheri sõnul ei ole PPA-s võimalik kärpeülesannet täita nii, et see inimesi ei puuduta. “Esimese asjana jätaksime ära ja lükkaksime edasi võimalikult paljud investeeringud, kuid summa suurust arvestades sellest kaugeltki ei piisaks. Näiteks kärpides sõidukipargi uuendamiseks kavandatud eelarvet 90 protsendi võrra hoiaksime järgnevatel aastatel kokku umbes miljoni, kuid peame leidma kokkuhoiukohti 21 miljoni ulatuses,” ütles ta. Investeeringutega seotud võimalikud kärpekohad on seotud sõidukite ja relvastusega.

Vaheri sõnul tähendab eelarve vähendamine PPAs paratamatult ka koondamisi, mistõttu on iga kärpeotsus inimlikult raske. “Mäletan väga selgelt 2014. aastat, kui politseiametnike palga tõstmiseks allkirjastasin üle 200 koondamisteate. Praegune olukord on selles mõttes veel raskem, sest siis saime kokkuhoitu arvelt palku tõsta. Täna liiguks kogu kärbitud raha meie eelarvest välja,” ütles Vaher.

Arvestuslikult tähendaks selline kärbe 150 ametikoha vähendamist, mille seas on reaalseid koondamisolukordi alla saja. Inimeste töökohti puudutavad eelkõige need ettepanekud, mis on seotud teeninduskohtade või pakutava teenuse vähendamisega. Mõned ettepanekud on ka sellised, kus pikemas perspektiivis on inimtöötunde nagunii vähem vaja, kuna seda tegevust toetab üha rohkem internet või muu tehnoloogia. Samuti on laual kiirraegeerijate juurdevärbamise projekti peatamine. “Meil on organisatsioonis pidevalt vabu ametikohti, mis on palgaga kaetud ning kui vähendame teenust mõnes kohas, siis võimalusel pakume nendele inimestele uut ametikohta teises üksuses. Samuti püüame kokku hoida nende kohtade arvelt, mis on juba pikalt olnud vakantsed, kuid ainult vabade kohtade arvelt kärpeülesannet täita ei õnnestu,” rääkis peadirektor.

Lisaks investeeringute ning teenuse vähendamisega seotud ettepanekutele läheb ministeeriumisse ka selliseid kärpekohti, mille eelduseks on seadusemuudatused ning ülesannete kohalikele omavalitsustele andmine. Arutuse all on kainestusmaja ja kainenemisele toimetamisega seotud ülesanded, plekimõlkimiste menetlemine, leidude haldamine ning erimärgistusega kütuse lubamine PPA laevadel.

“Mõistan kõigi ootust, et kärpekohtade, eriti aga võimalike koondamiste kohta, oleks täpsem info kohe kõigile kättesaadav. Kuna alles eelarveläbirääkimistel selgub, milline saab olema PPA tegelik kokkuhoiuvajadus, siis ei saa praegu olla ka lõplikku otsust ametikohtade osas. Eelarveotsustest sõltumata liigume edasi nende muudatustega, mis juba töös nagu OTTi viimine kahte keskusse Tallinnas ja Tartus, automaatkontrolli rakendamine Tallinna Lennujaamas ning e-teeninduse laiendamine dokumendi taotlemisel,” rääkis Vaher.

Siseministeeriumi pressiesindaja Karel Hanni ütles Postimehele, et tänase seisuga ei ole PPA-le antud ülesannet teha kolme protsendi osas kärpeid. “Kevadel andis valitsus teada, et sõltuvalt sügisesest majandusprognoosist peavad ministeeriumid olema valmis kokkuhoiukohtade otsimiseks. Seetõttu vaatavad siseministeerium ja kõik haldusala ametid üle, millised võimalused kokkuhoiu saavutamiseks on. Seega kokkuvõttes pole PPA-l ega ühelgi teisel ametil palutud reaalselt kulusid vähendada, vaid vaadata üle oma võimalused. Kokkuhoiu tegelik vajadus ja maht selgub sügisel riigieelarvearutelude käigus,” märkis ta.

“Võimalike kokkuhoiukohtade ülevaate koostamise ülesande on saanud kõik ministeeriumid. Seda, kuidas ministeeriumite valitsemisalades kokkuhoiu kava koostatakse ja kuivõrd valitsemisala asutusi kava koostamisse kaasatakse, valib iga ministeerium ise. Siseministeerium on seisukohal, et oma võimalusi, vajadusi ja töökorraldust tunneb kõige paremini iga asutus ise. Seetõttu ei soovi ministeerium asutustele ette kirjutada, kuidas kokkuhoidu saavutada, vaid asutused analüüsivad oma võimalused ise läbi. Eesmärk on leida kokkuhoiukohad eelkõige tulevaste investeeringute ja muude tulevikku planeeritud tegevuste või teenuste arvelt. Olenevalt asutusest võivad analüüsid puudutada teatud osas ka ametikohtade ümberkorraldamist, kuid seda pigem vähesel määral ja ametikohtade arvu vähendamine ei ole kindlasti eesmärk. Seega paanikaks põhjust ei ole. Kuna valitsus andis kevadel signaali, et sügisel võib tekkida vajadus kokkuhoiukohtade leidmiseks, siis seetõttu neid kohti juba aegsasti ka otsime. Tegemist on võimalikekokkuhoiukohtadega, mitte kindla kärpeplaaniga,” ütles Hanni.

“Olen sel nädalal siseministri asendaja tema puhkuse ajal ja seetõttu lisaks rahalisele vaatele kursis ka töödega sisekaitse reservi,
piirivalve ning piiri välja ehitamise osas. Selle teadmise põhjal on masendav lugeda neid jaburaid libauudiseid, mida siseministeeriumist meediasse on ette söödetud. Sellel pole reaalsusega mingit pistmist. Aga
paljukesel sellest, mis meedias meie valitsuse kohta kirjutatakse, on?! On täiesti selge, et mingeid koondamisi või palgakärpeid politseis ja päästeametis ei tule, märkis Martin Helme.

“Kevadel anti kõigile ministeeriumitele teada, et nad peavad olema valmis leidma kokkuhoiu kohti. Selgelt öeldi ka välja,
et inimeste arvelt kõige viimases järjekorras, st palkade kallale ei lähe. Eelarve tegemine läheb kohe-kohe käima ja PPA juht Vaher on lükanud käiku maailma vanima triki, lastes valmis teha ja siis avalikkuse ette “sattuda” paberil, milles luuakse pilt, et kui raha
juurde ei saa – või kui midagi tuleb kusagil kokku hoida – siis tulevad koondamised ja palgakärped. Peadirektor ise on tänavu enne valimisi saanud juba suisa kaks palgatõusu, mis tal viga,” ütles Marin Helme.

Tema sõnul on tegemist on topelt lubamatu käitumisega. “Esiteks, ei rahandusminister ega siseminister ei peaks tema arvutusi lehest lugema. Teiseks, ta ei ole hakkama saanud ülesandega leida kokkuhoidu mujalt, mitte palgafondist. Vaher kasutab oma alluvaid inimkilbina eelarveläbirääkimistel. Või mis läbirääkimistel, tegu on väljapressimisega. Mis puudutab investeeringuid, siis vastupidiselt meedias levitatavatele juttudele on põhimõttelise katteallika saanud plaan teha järgneva kolme-nelja aasta jooksul korda kõik piirivalve kordonid ja PPA ühishooned. Veelgi totram on aga lugeda meediast jutte selle kohta, et siseministeerium loob sisekaitse reservi politsei ja päästjate palkade arvelt või et see sisekaitse reserv ongi piirivalve taastamise aseaine. Piirivalve eraldi loomine oma struktuuri ja eelarvega on täiesti eraldi protsess sisekaitse reservi loomise kõrval ning seegi info sisekaitse reservi loomisest, mis siseministeeriumist on poolikul kujul ringlema läinud, ei vasta tõele,” ütles ta.

PPA 2019. aasta eelarve on kokku ca 220 miljonit eurot, millest personalikulu on 130 miljonit ning ülejäänu kas majandus- või muu kulu.

POSTITA KOMMENTAAR

Palun sisesta kommentaar !
Palun sisesta oma nimi