Eesti on tugevalt autousku riik, kus sõidetakse üsna uute sõidukitega. Enamikul peredel on vähemalt üks auto, ligi pooltel lausa kaks, nii selgus If Kindlustuse poolt läbi viidud uuringust.

Uuringus selgitati välja, et ainult 11 protsendil Eesti peredest ei ole isiklikku sõidukit. 47 protsendil peredest on olemas üks auto ja 42 protsendil koguni kaks autot. Eesti inimeste autopark on vägagi uus: 15 protsenti autodest on kuni kolme aasta vanused, 25 protsenti on neli kuni kuus aastat vanad, 19 protsenti on seitsme kuni üheksa aasta vanused ja 40 protsenti autodest on kümne aasta vanused või vanemad.

If Kindlustuse sõidukikahjude grupijuhi Taavi Kruusi sõnul on uuemad sõidukid turvalisuse mõttes head. Samas võib mugavus tekitada ohu, et juhid ei ole piisavalt tähelepanelikud.

„Kõikvõimalikud juhiabisüsteemid aitavad sõidukit paremini teel hoida ja teatud õnnetusi vältida. Küll aga tuleb olla ettevaatlik ja jälgida pidevalt teed ka siis, kui sisse on lülitatud näiteks adaptiivne kiirusehoidja ja reavahetuse abisüsteemid. Uuenduslikud süsteemid muudavad küll autosõidu mugavamaks, aga see ei tähenda, et juht võiks sõidu ajal näiteks telefoni sirvida – tähelepanu kaotanud autojuht on liikluses märksa ohtlikum kui juht vanema sõiduki roolis,“ selgitas Kruus.

Kõige rohkem vajatakse isiklikke sõidukeid maapiirkondades. Koguni 97 protsenti sealsetel perekondadel on olemas auto, 61 protsenti lausa kaks autot. Väiksemate linnade peredest omab autot 91 protsenti, kaks autot on ligi pooltel peredel. Suuremate linnade ja pealinna elanikest on autoomanikke 87 ja 84 protsenti, kahe auto vajadus väheneb aga vastavalt 38 ja 26 protsendile.

Auto omamise vaates on oluline ka see, kas inimene elab korteris, paarismajas, ridaelamus või eramajas. Era-, paaris- või ridamajas elavate inimeste hulgas on autoomanikke koguni 97–98 protsenti. Igast kolmest perest kahel seisab garaažis või maja ees kaks autot. Korteris elavatest peredest on isiklik sõiduk olemas 85 protsendil.

Kõige uuemate autodega sõidavad ringi Tallinna ja Põhja-Eesti elanikud, kelle autodest on ligi pooled kuni kuue aasta vanused. Üle kümne aasta vanust autot peab põhjaeestlastest vaid kolmandik. Lõuna- ja Ida-Eestis seevastu on kuni kuue aasta vanuseid autosid ligi 30 protsenti ning kümne aasta piiri ületanuid ligi 55 protsenti.

„Uuringust ilmnes ka igati loogiliselt, et mida suuremad on inimeste sissetulekud, seda uuemad on keskmiselt nende autod. Mõistagi kaasnevad sellega suuremad kulud näiteks autode varuosadele. Tallinna ja Põhja-Eesti puhul on näha, et vajatakse teistest vähem autosid, aga kui juba auto soetatakse, siis pigem uuem,“ lisas Kruus.

Teistes Balti riikides on autoomanikke üsna sama palju kui Eestis ehk ligi 90 protsenti. Lätis on need näitajad mõnevõrra väiksemad kui Eestis ja Leedus, eriti suurt vahet võib märgata kahe auto omamises, mida Lätis esineb harvemini. Eestis on Balti riikide seas selgelt kõige uuem autopark – kui meil on kuni kuue aasta vanuseid autosid 40%, siis Lätis ja Leedus vastavalt 25 protsenti ja 28 protsenti. Kõige vanemate autodega sõidetakse Leedus.

If Kindlustuse poolt Eestis, Lätis ja Leedus läbi viidud uuringus osales pisut rohkem kui 1000 inimest igast riigist.

POSTITA KOMMENTAAR

Palun sisesta kommentaar !
Palun sisesta oma nimi