Valitsus kiitis neljapäevasel istungil heaks järgmise kolme aasta tööhõiveprogrammi, mille rahaline maht on kokku 171,3 miljonit eurot.
Eelnõuga kehtestatakse uueks perioodiks tähtajaline tööhõiveprogramm, millega nähakse ette tööturuteenuste osutamine ja tööturutoetuste maksmine 2021. aasta 1. jaanuarist kuni 2023. aasta 31. detsembrini, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.
Uus tööhõiveprogramm võimaldab lisaks senistele teenustele pakkuda näiteks jätkutuge inimestele, kelle tööl püsimine on raskendatud. Soodsamaks muutub tööandja koolitustoetuse, ettevõtluse alustamise toetuse, nõustamisteenuste ja tööd otsivate inimeste tööturukoolituse tingimused.
“Tööturuteenuseid ja -toetusi planeerides peame arvestama kiiresti muutunud olukorraga tööturul,” ütles sotsiaalminister Tanel Kiik pressiteates.
“Kahtlemata avaldab COVID-19 kriis mõju tööturule nii Eestis kui ülemaailmselt, mis tingib vajaduse reageerida tekkinud situatsioonile paindlikult ka vastavate teenuste pakkumisel. Näiteks tööandja koolitustoetust oma töötajate täiendamiseks võimaldatakse edaspidi ka info- ja kommunikatsioonitehnoloogia alaste koolituste eest,” sõnas minister.
Programmi üldeesmärk on töötuse kestuse lühendamine ning isikute tööle aitamine, kelle töölesaamine on pikaajalise töötuse või muude eriliste takistuste tõttu raskendatud, samuti tööjõupuuduse leevendamine ja töötuse ennetamine.
Tööhõiveprogrammi rahastatakse tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitalist. Programmi rahaline maht 2021. aastal on kuni 56,7 miljonit eurot, 2022. aastal kuni 58,8 miljonit eurot ja 2023. aastal kuni 55,8 miljonit eurot. Eelnõu kiideti heaks töötukassa nõukogus 28. oktoobril.
Võrreldes eelmise tööhõiveprogrammiga aastateks 2017–2020 on programmis seoses koroonaviirusega vähendatud töötavatele inimestele suunatud töötust ennetavate meetmete ning suurendatud töötutele pakutavate meetmete osakaalu.
Eelnõu järgi on võrreldes eelmise perioodiga lisandunud uue teenusena jätkutoe pakkumine inimestele, kelle tööl püsimine võib olla raskendatud. Jätkutoe eesmärk on vältida inimese uuesti töötuks jäämist. Paindlikumalt pakutakse nõustamisteenuseid, mida on eelnõu alusel võimalik edaspidi osutada ka valikuna töötukassa kvalifitseeritud teenuseosutajate seast.
Uue võimalusena pakutakse eelnõu järgi arengutreeningut, millega toetatakse töö kaotanud juhtide ametialast arengut ja muutustega toimetulekut. Endiselt toetatakse tööandjaid sobiva tööjõu leidmisel, töökohtade loomisel ja kohandamisel ning ümberkorralduste läbiviimisel, kuid lisaks erialastele ja eesti keele koolitustele võimaldatakse edaspidi toetust ka töötajate info- ja kommunikatsioonitehnoloogia alaste oskuste arendamiseks.
Samuti näeb eelnõu ette ettevõtluse alustamise toetuse suurendamist – edaspidi on toetust võimalik saada kuni 6000 eurot. Toetuse maksimaalse määra tõstmise eesmärk on toetada ettevõtlusaktiivsust ja endale töökoha loomist.
1. novembri seisuga oli töötuna arvel 50 487 inimest ning registreeritud töötuse määr oli 7,8 protsenti. Võrreldes eriolukorra algusega on novembri alguseks registreeritud töötute arv kasvanud ligikaudu 37 protsenti.
