Viru maakohus mõistis kolmapäeval jõustunud otsusega vangistuse kahele mehele, kes käitlesid lõhkeainet, lõhkeseadeldisi ja laskemoona.
Meestest ühel tuleb viieaastasest vangistusest kohe ära kanda neli kuud, teine pääses viieaastase tingimisi vangistusega.
Prokuratuuri kinnitusel oleks mehed kriminaalkaristusest pääsenud, kui nad oleksid lõhkeainest demineerijatele teatanud ja selle vabatahtlikult üle andnud.
Möödunud aasta sügisel tuvastas kaitsepolitsei Lääne-Virumaal ligi kolm kilo ebaseaduslikku lõhkeainet ning kahtlustatavana peeti kinni 35- ja 29-aastane mees.
Mõned päevad enne meeste kohtu ette jõudmist teatati häirekeskusele, et Lääne-Virumaal Viru-Nigula vallas avastasid oma aidas koristustöid teinud mehed sealt kümme kilo trotüüli. Leid oli tõenäoliselt pärit aastakümnete tagusest ajast ning sellest teatati demineerijatele, kes lõhkeaine kaasa võtsid. Kuna mehed loovutasid leitud lõhkeaine vabatahtlikult, siis mingeid sanktsioone nende suhtes ei järgnenud.
Viru ringkonnaprokurör Liisa Nuut ütles, et need kaks juhtumit kõrvuti näitavad ilmekalt, kuidas õige käitumise puhul on võimalik pääseda kriminaalvastutusest ja ka vangistusest, mis lõhkeaine omamisega või käitlemisega kaasneda võib. “Lisaks sellele, et lõhkeainet vabatahtlikult loovutades on tegemist seadusekuuleka käitumisega, aitab see kaasa ka sellele, et õiguskaitseasutused ei kuluta ressurssi juhtumitele, mida õige käitumisega vältida saaks. Samuti tagab inimene vabatahtliku loovutamisega ka oma turvalisuse, sest esemed võivad ohtlikuks kujuneda ka valdajale endale,” ütles ta.
Päästeameti demineerimiskeskuse Ida-Eesti pommigrupi juht Rauno Randloo ütles, et pommigrupid reageerivad kõikidele lõhkematerjaliga või lõhkekehadega seotud sündmustele kogu riigis iga päev ja ööpäevaringselt. “Kui keegi leiab juhuslikult midagi plahvatusohtliku, siis tuleb sellest esimesel võimalusel läbi hädaabinumbri 112 teada anda. Teavitada tuleks ka siis, kui päris täpselt ei tea, kas tegemist on plahvatusohtliku eseme või ainega. Meie eesmärk on teha kõik endast olenev, et tuvastada ja likvideerida lõhkematerjalist tulenev plahvatusoht. Kindlasti ei tohiks lõhkekeha või lõhkematerjali iseseisvalt kuhugi transportida ja seda ennekõike ohutuse pärast. Teadmata seisukorras plahvatusohtlikud esemed on ka teadmatult ohtlikud,” märkis Randloo.
Kaitsepolitsei paneb kõigi Eesti elanike südamele, et lõhkeaine ja -seadeldise valmistamiseks vajalikud esemed – detonaatorid, sütikud, süütenöör – ei satuks inimeste kätte, kes võivad kasutada neid kuritegelikul eesmärgil. Praktika näitab, et eelkõige Ida-Virumaal on taolised esemed jäänud paljudel hoiule ammustest aegadest. Kui inimene teatab leitud lõhkematerjalist vabatahtlikult, siis karistust sellele ei järgne. Kui ta seda ei tee, siis peab arvestama reaalse vabaduse kaotusega. Lõhkeaine ja ka tulirelva vabatahtlik loovutamine on seaduse järgi iga meie riigi elaniku kohustus.
