Harju maakohus lõpetas neljapäeval Põhja ringkonnaprokuröri Ülle Jaanholdi taotlusel oma ründamise kohta politseile valetamises süüdistatava Mary Krossi kriminaalasja avaliku menetlushuvi puudumise tõttu ning kuna tema süü ei ole suur.
Mary Krossile pandi kohustuseks tasuda 3000 eurot kuue kuu jooksul riigi tuludesse. Tähtajalise kohustuse mittetäitmisel uuendab kohus prokuratuuri taotlusel kriminaalmenetluse ja kriminaalasi vaadatakse läbi üldises korras.
Kohtumäärus ei ole edasikaevatav, ütles kohtu pressiesindaja Viivika Siplane BNS-ile.
Vanemprokurör Kristel Toming ütles BNS-ile, et prokuratuur leidis, et Mary Kross on kuriteo toime pannud ning andis valeütlusi ja tema kirjeldatud rünnakut pole kunagi aset leidnud. “Ka kohus nõustus sellega kui ta oportuniteeditaotluse rahuldas. Nõustudes oportuniteediga ning 3000 euro maksmisega riigituludesse nõustus Mary Kross ka ise talle esitatud süüdistusega,” ütles ta.
“Kriminaalmenetluse eesmärk ei ole kurjategija karistamine, peamiseks eesmärgiks on tagada, et kuriteo toime pannud isik käituks tulevikus õiguskuulekalt. Kuna Mary Krossi näol on tegu varem karistamata isikuga, kes kahetses toimunut, leidis prokuratuur, et on võimalik taotleda kohtult tema suhtes kriminaalmenetluse lõpetamine oportuniteedi põhimõttel. See tähendab, et ta on kuriteo toime pannud, kuid see tegu ei nõua tingimata teo toimepanija kriminaalkorras karistamist, vaid antud juhul piisab ka talle määratud rahalisest kohustusest,” selgitas Toming.
Tema sõnul panevad valeütluste andmisi toime reeglina varem karistamata inimesed ning selline lahendus, kus kriminaalasi lõpetatakse varem karistamata inimese puhul oportuniteediga, on kooskõlas prokuratuuri tavalise praktikaga – ka valeütluste paragrahvi järgi menetletavad kriminaalasjad lõpetatakse sagedasti just nii ning hoolimata rohketest meediakajastustest annab prokuratuur kriminaalmenetlustes lõpliku hinnangu siiski lähtudes konkreetsest asjaoludest.
“Arvestasime antud juhul, et Mary Krossi valeütlused olid üldist laadi ning ei olnud valetatud kellegi konkreetse inimese kohta, kellele oleks valega ebamugavusi põhjustatud. Mary Kross ei läinud ka ise politseisse valeavaldust tegema vaid andis valeütlusi pärast seda kui politsei ise oli tema poole pöördunud seoses ühe Facebooki tehtud postitusega. Lisaks isiku taustale on valeütluste puhul oluline arvestada ka seda, millised on valeütluste andmise tagajärjed – näiteks valetades väga raske kuriteo kohta, reageerivad ka õiguskaitseasutused suurte jõududega ja kulub asjatult politsei ressurssi, mille oleks saanud panna päris kannatanute aitamiseks. Antud juhul oli valetatud minevikus toimunud kividega viskamise kohta, mis ei tinginud nii olulist ressursi raiskamist ning samuti ei olnud valeütlustes süüdistatud kuriteos mõnd konkreetset inimest. Seetõttu pidaski prokuratuur võimalikuks taotleda kohtult oportuniteeti ning kohus oli sellise lahendusega nõus,” ütles Toming.
Põhja ringkonnaprokuratuur esitas juuni lõpus riigikogu liikme Eerik-Niiles Krossi abikaasale Mary Krossile süüdistuse valeütluste andmises. Mary Kross väitis, et teda ründasid mullu 27. novembril Stroomi ranna pargis tundmatud mehed, kes loopisid teda kividega.
Alustatud kriminaalmenetluse käigus leidis kinnitust, et Mary Kross ei viibinud sel ajal Stroomi ranna pargis.
Eelmise aasta novembris levis sotsiaalmeedias teade, nagu oleksid Tallinnas Stroomi rannas rünnanud ameeriklannast Mary Krossi kaks eesti meest, kes loopisid naist kividega ja käskisid välismaalasel koju minna. Ühtlasi kirjutati teates, et ründajad kandsid EKRE sümboolikat.
Ringkonnaprokurör Ülle Jaanhold selgitas, et kuigi süüdistatav pole kahtlustatavana ülekuulamisel selgitanud, miks ta selliseid ütlusi politseile andis, siis prokuratuuri hinnangul on tõendatud valeütluste andmine.
“Kõik kogutud tõendid viitavad, et ajal kui süüdistatav väitis, et teda Stroomi ranna juures pargis kividega visati, ei viibinud ta üldse selles piirkonnas,” selgitas Jaanhold.
Siiani on Mary Kross kinnitanud avalikkusele, et vaatamata tõendite puudumisele, selline rünnak siiski aset leidis.
Valeütluste andmises süüdimõistmisel näeb karistusseadustik ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.
