Möödunud aastal näitas liiklusõnnetuste ja neis viga saanud inimeste arv langustrendi, kuid liiklussurmasid oli aasta varasema ajaga võrreldes kaheksa võrra rohkem.
Möödunud aastal juhtus 1402 rasket liiklusõnnetust, mida oli 35 võrra vähem kui aasta varem. Rasketes avariides said mullu vigastada 1611 inimest ehk 154 võrra tunamullusest vähem. Hukkus aga 60 liiklejat ehk kaheksa võrra rohkem kui 2019. aastal.
Purjus juhtide süül juhtus mullu 124 rasket liiklusõnnetust, milles said vigastada 144 inimest ja hukkus 12. Aasta varem põhjustasid purjus juhid kaheksa õnnetust rohkem ja ka viga saanuid oli 12 võrra enam, samas hukkunuid oli ühe võrra vähem.
Politsei- ja piirivalveameti (PPA) juhtivkorrakaitseametnik Sirle Loigo ütles BNS-ile. et kuigi alles mõni aasta tagasi, 2017. aastal hukkus liikluses rekordvähe inimesi, 48, ei näita üldine statistika viimaste aastate jooksul liikluspildi märkimisväärset paranemist. “Suure osa kannatanute või hukkunutega õnnetustest põhjustab sõidukijuhtide riskikäitumine, oma võimete ülehindamine või joobnuna autorooli istumine,” märkis Loigo.
Inimvigastustega liiklusõnnetuste hulk on viimaste aastate jooksul jäänud samasse suurusjärku – möödunud aastal registreeriti politseis 1402 kannatanuga liiklusõnnetust, aasta varem 1437. Nendes sai vigastada 154 inimest vähem kui tunamullu, kuid hukkus kaheksa inimest rohkem kui 2019. aastal.
Alkoholi- või narkojoobes juhid põhjustasid möödunud aastal 124 inimkannatanuga liiklusõnnetust, milles sai vigastada 144 ja hukkus 12 inimest. Need arvud jäävad samasse suurusjärku aasta varasemaga. “Kui 2019. aastal ei hukkunud üheski joobes juhi põhjustatud õnnetuses korraga mitut inimest, siis 2020. aasta jääb meelde traagiliste õnnetustega jaanuaris Saaremaal ja ning mais Põlvamaal, kus joobes juhi tõttu hukkus õnnetuses korraga vastavalt kolm ja kaks inimest. Mitme hukkunuga liiklusõnnetus juhtus lõppenud aastal ka vahetult enne jaanipäeva Tallinnas, kui Laagna teel kaotas elu kaks inimest,” rääkis Loigo.
