Riigikohus jättis reedel muutmata niinimetatud maadevahetuse süüasjas 2014. aastal langetatud süüdimõistva otsuse.
Riigikohus jättis rahuldamata Kalev Kanguri kaitsja ning Toomas Annuse, Järvevana OÜ ja AS-i Kapitel kaitsja teistmisavalduse ning jättis Villu Reiljani kaitsja teistmisavalduse läbi vaatamata.
Riigikohus jättis teistmismenetlusega seotud menetluskulud Villu Reiljani, Kalev Kanguri ning Toomas Annuse, Järvevana OÜ ja AS-i Kapitel enda kanda.
Teistmisavaldused esitasid Toomas Annuse, Järvevana OÜ (endine Merko Ehitus AS), Kapitel AS-i (endine E.L.L. Kinnisvara AS) kaitsja vandeadvokaat Leon Glikmani, Villu Reiljani kaitsja vandeadvokaat Margus Mugu ja Kalev Kanguri kaitsja vandeadvokaat Erki Kergandberg.
Teistmine ehk uuendamismenetlus on jõustunud kohtulahendite läbivaatamine uute asjaolude ilmnemisel, mis ei olnud esmaste lahendite tegemise ajal kohtule teada. Teistmisavalduse peab esitama asjaolude teadasaamisest alates teatud tähtaja jooksul. Riigikohus kontrollib teistmisavalduse nõuetele vastavust ja võib oluliste puuduste ilmnemisel selle tagastada ja määrata tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Teistmisaluse tuvastamisel tühistab riigikohus varasemad lahendid ja uuendab kohtumenetluse.
Annuse kaitsja Glikman palus teistmisavalduses uuendada kriminaalmenetlust maadevahetuse süüasjas ning tühistada selles asjas riigikohtu 30. juuni 2014. aasta otsus ja Tallinna ringkonnakohtu 19. juuni 2013. aasta otsus osas, millega riigikohus jättis ringkonnakohtu otsuse tühistamata ning uut otsust, millega mõista teistmisavalduse esitajad õigeks või alternatiivselt tühistada eelnimetatud otsused ja jätta jõusse Harju maakohtu 19. juuni 2012. aasta õigeksmõistev otsus. Samuti pakkus Glikman välja alternatiivselt tühistada riigikohtu ja ringkonnakohtu otsused ja saata asi esimese või teise astme kohtusse edasiseks menetlemiseks.
Lisaks taotles Glikman raha tagastamist ja viiviste välja maksmist esindatavatele Toomas Annusele, Järvevana OÜ-le (endine Merko Ehitus AS), Kapitel AS-ile (endine E.L.L. Kinnisvara AS)).
Glikman märkis, et Euroopa inimõiguste kohtu 2019. aasta 28. mai otsusega rahuldati Toomas Annuse, E.L.L. Kinnisvara AS-i ja AS Järvevana individuaalkaebused ja tuvastati, et süüdistatavate suhtes koguti ja kasutati jälitustegevuse tõendeid Euroopa inimõiguste konventsiooni artikli 8 ja Eesti siseriikliku seaduse rikkumisega.
Reiljani kaitsja Margus Mugu palus teistsmisavalduses tühistada riigikohtu 2014. aasta 30. juuni ja Tallinna ringkonnakohtu 2013. aasta 19. juuni otsused osas, millega tunnistati Reiljan süüdi ning mõista ta õigeks või alternatiivselt jätta jõusse Harju maakohtu 19. juuni 2012 otsus osas, millega mõisteti Reiljan õigeks.
Lisaks taotles Mugu Eesti vabariigilt Villu Reiljani kasuks välja tema poolt eelnevalt selle kohtuasja menetluses kantud kulud ning teistmisavalduse menetluskulud.
Kanguri kaitsja vandeadvokaat Erki Kergandbergi palus teha uus otsus ja tühistada riigikohtu 2014. aasta 30. juuni ja Tallinna ringkonnakohtu 2013. aasta 19. juuni otsused osas, millega tunnistati Kangur süüdi ning mõista ta õigeks või teha alternatiivselt uus otsus, millega jätta jõusse Harju maakohtu 2012. aasta 19. juuni õigeksmõistev otsus.
Ühtlasi palus Mugu mõista Eesti vabariigilt Kalev Kanguri kasuks välja tema poolt eelnevalt Harju maakohtus, Tallinna ringkonnakohtus, riigikohtus kantud menetluskulud, samuti käesoleva teistmismenetluse menetluskulud.
Riigikohtu kriminaalkolleegium tunnistas 2014. aasta juunis süüdistatavad altkäemaksu andmise ja võtmise asemel süüdi pistise võtmises ja andmises, kuid jättis neile Tallinna ringkonnakohtus mõistetud karistused muutmata.
Nii said süüdimõistetud poliitikud ja ärimehed tingimisi vangistused ning samade kuritegude eest juriidiliste isikutena kohtu all olevad firmad suured rahakaristused.
Riigiprokurörid Inna Ombler ja Laura Feldmanis ringkonnakohtu otsust riigikohtus ei vaidlustanud, kuigi ringkonnakohus mõistis kõikidele süüdistatavatele kergemad karistused kui taotlesid neile riigiprokurörid.
Ringkonnakohus ei nõustunud riigiprokuröride nõudmisega mõista süüdistatavatele niiöelda šokivangistused. Kohus ei pidanud šokivangistuste mõistmist vajalikuks, sest enamus süüdistatavatest oli kohtueelse uurimise ajal juba vahi all olnud.
Eelnevalt oli Harju maakohus kõik süüdistatavad kogu süüdistuse ulatuses õigeks mõistnud, kuid selle otsuse vaidlustasid ringkonnakohtus riigiprokurörid.
Riigiprokuratuuri süüdistuse järgi andsid Villu Reiljan keskkonnaministrina ja Kalev Kangur maa-ameti juhina ärimeestele teavet, millised looduskaitseliste piirangutega maatükid saab vahetada riigikinnistute vastu.
Ettevõtjad, keda Reiljan ja Kangur väidetavalt aitasid, olid Merko suuromanik Toomas Annus, IRL-i Tartu piirkonna juhatuse endine liige Tarmo Pedjasaar, ettevõtte TSM juht Einar Vettus ja Saarte Investeeringute juht Tullio Liblik.
Kangur, Reiljan ja toonane põllumajandusminister Ester Tuiksoo said süüdistuse kohaselt oma ametialaste ebaseaduslike tegude eest ärimeestelt vara ja soodustusi.
Süüdistuse järgi sai Kangur maa-ameti peadirektorina altkäemaksuna saadud varjatud firmaosaluste kaudu kasu ligi 20 miljoni krooni ulatuses. Süüdistuse kohaselt maksis Annus oma õemehe kaudu Kanguri korteri sisekujunduse ja sisustuse eest üle 281 000 krooni.
Süüdistuse järgi sai Reiljan Annuselt kunagise Rahvaliidu endise peasekretäri Lea Kiiviti jaoks tasuta kasutada AS-i Merko Ehitusega seotud korteri Tallinnas Rävala 19 asuvas majas.
Riigiprokuratuuri kinnitusel lubas Annus Reiljanile anda tulevikus ka variisiku nimele osaluse mõnes enda firmas.
Süüdistuse järgi nõustus Tuiksoo põllumajandusministrina altkäemaksu eest eelistama Annuse firmasid põllumajandusministeeriumile uute rendipindade leidmise konkursil ning pidi saama selle eest vastu määramata ajaks tasuta kasutusele korteri.
Riigiprokuratuuri süüdistuse järgi tegid süüdistatavad altkäemaksude (riigikohus hindas pististeks) eest 13 vahetust looduskaitselise piiranguga kinnisasjadega kokku 250 miljoni krooni ehk ligi 16 miljoni euro väärtuses.
