Helsingi piirkonnakohus tühistas kõik Soome kõige suuremas rahapesujuhtumis esitatud süüdistused, kus kaht eestlast kahtlustati umbes 135 miljoni euro pesemises.
Yle teatel ei ole Helsingi piirkonnakohtu otsus lõplik ning seda on võimalike edasi kaevata.
Prokuratuuri väitel pesid eestlased Soome firma kaudu kuritegelikul teel saadud Vene raha kolmandatesse riikidesse umbes 135 miljoni euro eest. Väidetava skeemi keskmes on Venemaale Karjalasse tulema pidanud kiirtee.
Soome keskkriminaalpolitsei hakkas asja uurima 2014. aasta juulis, kui tema rahapesuosakonda jõudis hulk teated kahtlusi äratanud tehingutest. Selliseid teateid teevad reeglina pangad, kui nad satuvad nende jaoks häirekella löövatele rahavoogudele.
Kahtlusaluste seas on kaks eestlast: üks 70-, teine 44-aastane. Lisaks kahtlustab politsei, et skeemis oli käsi sees ka 44-aastasel Vene ettevõtjal. Kolmik eitab süüd.
Eestlastest kahtlusaluste sõnul oli raha mõeldud kiirtee ehitamiseks Venemaale Karjalasse.
Niinimetatud Äänineni tee pidi kulgema Soome Parikkala valla juurest vähemalt Venemaal asuva Petroskoini. Teehankest avaldasid 2013. aastal uudise teiste seas Yle ja Talouselämä. Tollal rääkis Vene teefirma Severno-Zapadnõi Koridor Razvitija tegevdirektor, et hanke projekteerijaks või töövõtjaks peaks saama Soome firma.
Tegevdirektoriks osutus sama 44-aastane venelane, kes Soome politsei andmeil aitas eestlastel raha pesta.
Kiirteega käis kaasas ka Parikkala piiripunkti avamine. Soome valitsus otsutas alustada septembris ettevalmistused rahvusvahelise piiriületuspunkti avamiseks Parikkalas 2024. aastal. Punkti avamisest on pikalt loodetud ergutust kohalikule majandusele.
Süüdistuse järgi palgati teed projekteerima Soome firma HTR Talonrakennus. Prokuratuuri sõnul puudus firmal majandustegevus ja isegi tööruume polnud.
“Rahaülekannete põhjuste ja raha päritolu varjamiseks olid kostjad ja nende partnerid Venemaal pannud kokku kiirtee projekteerimise lepingu, mille järgi oli ettevõtete Severno-Zapadnõi Koridor Razvitija ja HTR Talonrakennus vahel käinud rahaülekannete alus kiirtee ehitamine Soome piirilt Peterburi,” ütles prokuratuur.
Prokuröride sõnul oli leping vaid kattevari rahapesule ning süüalused ei kavatsenudki teed projekteerida ega ehitada. Seda ei põhjendanud ka ühe süüaluse väide, et projekti esitati 2014. aastal Petroskois Vene presidendile Vladimir Putinile.
2016. aastal – mõni aasta pärast kahtlusi äratanud rahaülekandeid – asus politsei uurima välja hanke tõelevastavust. Ametnikud kuulasid üle ühe venelasest ametniku, kes töötab Karjala Vabariigi majandusarenguministeeriumi investeerimispoliitika osakonna peaeksperdina.
Tema sõnul toimus 2013. aastal Karjalas ametitevahelise komisjoni istung, kus osales ka nüüd Soomes süüdistuse saanud venelasest tegevdirektor.
“Firma plaanis tasulise ja eriti turvalise kiirtee investeerimisprojekti elluviimist ja kasutust ning oli valmis panema projekti omaenda, teistelt venelastelt ning välismaistest fondidest ja pankadest saadud raha,” ütles peaekspert.
Tema sõnul esitas Vene firma projekti elluviijaks Soome firma ning kohal oli ka üks kahest nüüd kohtu all olevast eestlasest. Tehingule panid allkirja Vene firma tegevjuht ja Karjala Vabariigi tollane kuberner Aleksandr Hudilainen.
Kuid 2016. aastal polnud teehanke teostumisest märkigi.
“Seni pole alanud ühtegi kiirtee ja teeteenuse ehitamise tööd. Hankega seotud raha Karjala eelarvesse tulnud ei ole. Lisaks pole Karjala eelarvest projektile raha eraldatud,” lisas peaekspert.
Süüdistuse saanud vanem eestlane ütles tänavu juulis kohtule saadetud vastuses, et ametnikul on õigus.
“Tal on täiesti õigus, et Karjala Vabariigi eelarves hankele raha eraldatud pole. Põhjus on loomulikult selles, et hange viiakse ellu elukaare hankena erarahadega, mis ei kajastu Karjala Vabariigi eelarves,” lausus ta.
Süüaluse sõnul tööd näha pole, sest seni on projekti arendatud vaid paberil.
Kohtus lasub raha päritolu tõendamise kohustus süüdistajal. Kedagi ei saa rahapesus süüdi mõista, kui süüdistaja ei suuda tõestada, et algne raha saadi kuriteoga.
Prokuratuur toetub raha algupära tõendamisel Moskva kohtu 2015. aasta otsusele.
Prokurörid väidavad, et raha tuli kuritegeliku rühmituse kontrolli all olevast Vene pangast, mis on nüüdseks likvideeritud. Prokuröride andmeil jõudis raha lõpuks 22 riiki ja rohkem kui 250 firmasse.
Eestlastest kohtualuste sõnul ei tähenda raha saamine sellest pangast, et raha algupära oli kuritegelik.
Soome prokuratuur nõudis eestlastele vangistust.
