Tänavused seiretulemused näitavad, et lendoravate asustatud elupaikade arvu langus on peatunud ja pöördumas tõusule.
Kui veel möödunud aastal oli teada vaid 46 lendorava asustatud leiukohta, siis tänavu on selliseid kohti Eestis teada 71, teatas keskkonnaamet BNS-ile. Kahjuks ei saa aga väidet lendoravate arvu languse peatumisest laiendada kogu Eesti kohta.
Keskkonnaameti projektiekspert Uudo Timm ütles, et kui varem võis lendoravat kohata erinevates Eesti osades, siis nüüdseks on ta säilinud vaid Viru- ja haldusreformi tulemusel ka Jõgevamaal. Seega, vaatamata sellele, et üle 10 aasta on lendoravate asustatud leiukohtade arv taas täitmas keskkonnastrateegilist miinimumeesmärgi piiri, ei tähenda see, et lendorava asurkond on meil nüüd heas seisus.
„Lendorava levila on ka Kirde-Eestis killustunud vähemalt kuueks-seitsmeks isoleeritud osaasurkonnaks, mille vahel ei ole loomad ainuüksi pika vahemaa tõttu võimelised suhtlema. Väiksemates asurkonna osades on ilmnenud sugulusristumist, mis pikemas ajaskaalas võib viia selle grupi väljasuremiseni,“ selgitas Timm.
Samuti vajab uurimist, millist pikaajalist mõju avaldavad lähiminevikus tehtud ulatuslikud metsaraied ning nende tulemusel kujunenud ebaühtlane metsastruktuur.
Asustatud kohtade arvu tõusule Kirde-Eestis on kaasa aidanud mitmeid tegurid.
Eksperdi sõnul on näiteks viimase 10 aasta jooksul tehtud töö lendorava teadaolevate kohtade kaitsel, mis hoidis ära elupaikade maha raiumise ja nüüd on lendoravatel vähemalt koht kuhu tagasi tulla. Ka on vahepeal isolatsioonis olnud ja tühjaks jäänud elupaikadele hakanud noorendike abil tekkima taas ühendus ehk noor mets, mida lendoravad saavad liikumiseks kasutada ning pääsevad neid alasid taasasustama.
Samuti alustati möödunud aastal EL LIFE-programmi toel Eesti-Soome ühisprojekti „Co-operation for improving the conservation of the Flying squirrel in Europe”, mis keskendub aastatel 2018-2025 lendorava olemasolevate elupaikade säilitamisele ja elupaigavõrgustiku taastamisele. Projekti esimene etapp nägi ette teadaolevate ja potentsiaalsete lendorava elupaikade inventeerimise. Tänavu on projekti raames olnud juba võimalik inventeerida rohkem sobivaid metsi kui kunagi varem.
„Koostöös ja koordineeritult sai riikliku seire, LIFE-projekti, keskkonnaameti, keskkonnaagentuuri, RMK ja ELFi poolt kokku kontrollitud 1260 eraldist, mis on poole rohkem varasemate aastate omast,“ rääkis Timm ning tõi veel ühe positiivse tegurina välja ka uute leiukohtade kujunemise RMK liikumiskoridorides ja astmelaudadel, mis näitab nende rakendatud meetme tulemuslikkust.
Rahvusvahelise Looduskaitse Liidu (IUCN) Punase nimestiku kriteeriumite kohaselt kuulub lendorava Eesti asurkond kriitiliselt ohustatud liikide hulka.
Lendorava asurkonna toetamiseks on oluline, et piirkonna raietegevus oleks planeeritud viisil, mis võimaldab läbi viia raiete-eelset alade kontrolli ning arvestab leiukohtade vaheliste ühenduste säilitamise vajadusega.
Juba katkenud ühendusi on pikemas perspektiivis võimalik taastada. Samuti on vajalik kujundada noorematest metsadest uusi sobivaid elupaiku. Uute leiukohtade avastamiseks tuleb jätkata teadaolevate leiukohtade ümbruse metsade inventeerimist, et avastada sünnikohast lahkunud noorloomade elupaiku.
