Alutaguse valla elanikud kutsuvad keskkonnaministrit kohtuma kohalikega, sest viimaste arvates ohustavad lendorava kaitseks rakendatavad raiepiirangud maaelu säilimist.

Alutaguse elanikud saatsid keskkonnaminister Tõnis Mölderile kirja, kus kutsuvad teda otse kohtuma inimestega, keda kavandatavad looduskaitselised piirangud mõjutavad. Piirangutest on otseselt puudutatud 134 kinnistu omanikud ja lisaks veel laiem ring inimesi, kelle töökohad seab ohtu tooraine kättesaadavuse piiramine. Kohalike elanike hinnangul suretavad piirangud välja Mandri-Eesti suurima valla elu.

“Looduskaitselistel põhjustel on põlevkiviga seotud ettevõtlus hääbumas. Nüüd öeldakse, et ka taastuva ressursi ehk metsa majandamine ei tohi siin jätkuda. Millest siis kohalik kogukond elatuma peaks?” küsis Alutaguse valla metsaomanik Evelyn Hints.

Keskkonnaamet on võtnud arutusele Eestimaa Looduse Fondi (ELF) ettepaneku Alutaguse rahvuspargi laiendamiseks. Tänase seisuga viib amet ellu ELF-i soovi täies mahus, kaalumata seejuures kohalike elanike seisukohti. Ühtlasi soovib keskkonnaamet moodustada 12 uut lendorava püsielupaika ja laiendada kümme olemasolevat püsielupaika. Kõikides senistes lendorava püsielupaikades soovitakse karmistada piiranguvööndi kaitsekorda ehk keelata täielikult uuendusraied. Uusi piiranguid soovitakse luua kokku 1800 hektarile metsamaale, sellest 669 hektarit asub eramaadel. Kokku on uutest piirangutest mõjutatud 134 eramaa kinnistut.

Kavandatavate piirangute tagajärjel halveneb oluliselt paljude kohalike perede majanduslik olukord, sest neil kaob võimalus oma metsaga elatist teenida, leiavad alutaguslased. Riigis töötavad kompensatsioonimehhanismid ei kompenseeri saamata jäävat tulu ja metsadesse tehtud investeeringuid õiglases mahus, rikkudes sellega õigustatud tuluootust. Piirangute tõttu saamata jääv tulu ületab kompenseeritavad summad mitmekordselt.

Kui Alutaguse rahvuspark 2018. aastal moodustati, selgitati riigikogus ja seaduse seletuskirjas, kuidas rahvuspargi loomine lööb piirkonna elu õitsele. Lubati uusi töökohti, investeeringuid taristusse ja turismi arengusse. Alutaguse elanikele pidavat vägisi õnn õuele tulema. Samuti lubati, et vastloodud Alutaguse rahvuspargi territoorium tulevikus ei laiene. Kaks aastat hiljem on olukord vastupidine – töökohtade ja elanike arv vallas on langemas ning lisaks rahvuspargi laiendamisele on plaanis moodustada ka täiendavaid kaitsealasid.

“Oluline on mõista, et kannatanute ring on oluliselt laiem kui üksnes metsaomanikud. Piirangute tõttu väheneb järsult kohalike puidutööstuste jaoks vajaliku tooraine kättesaadavus, mis ähvardab sadade töökohtade piirkonnast kadumist. Lõpptulemusena hakkavad metsaomanikele rakendatavad piirangud mõjutama ka ülejäänud kohalikku ettevõtlust. Kui kohaliku tooraine väärindamisel põhinev ettevõtlus lõpeb, siis kust leiavad piirkonnas tegutsevad poed ja teised ärid endale kliente? Kui kaob ettevõtlus, siis kaovad ka inimesed sellest piirkonnast,” märgivad alutaguslased enda kirjas.

Alutaguse rahvas palub keskkonnaministri abi tekkinud olukorra lahendamiseks ning õiglase tasakaalu leidmiseks keskkonnakaitse ja kohalike inimeste huvide vahel.

“Soovime ministriga kohtuda ja saada selgust, kuidas kavatseb riik looduskaitseliste piirangute tõttu saamata jääva tulu metsaomanikele õiglaselt hüvitada ning milline on plaan töökohtade ja elatise teenimise võimaluse säilitamiseks Alutaguse piirkonnas. Tunneme sügavat muret kohalike inimeste eluvõimaluse säilimise pärast Alutaguse vallas,” seisab kirjas, mis toob välja ka mõned näited planeeritud keskkonnakaitselistest tegevuste mõjust Ida-Virumaal:

Metsaomanike Evelyn Hintsi ja Gunnar Lepasaare metsandustalu on ligi 300 aastat vana. Nende maadel ei ela ühtegi lendoravat, kuid metsad on alates 2016. aastast piiranguvööndis, sest neid peetakse lendorava seisukohalt perspektiivseks elamumaaks. Lootuses, et lendoravad sinna kunagi elama tulevad, on majandustegevus metsas piiratud. Riigil on plaanis piirangualasid veelgi laiendada. Uute lendorava püsielupaikade alla jäävast metsast moodustab vaid kolm hektarit vana metsa, ülejäänud on kõik noorendikud, mis sobiksid alles 30–50 aasta pärast lendorava elupaigaks. Pärnamäe kaitsealale jääva 40 hektari raieküpse metsa majandamine juba 2016. aastast oluliselt piiratud. Isegi mullu istutatud mets tahetakse piirangute alla panna. Kõige selle juures ei saa Hints ja Lepasaar riigilt mingisugust kompensatsiooni, mis lubaks teenida lisa pensionipõlveks ja aitaks hoida nende omandis olevaid metsamaid, et neid oma lastelastele üle anda. Ainus, mida riik vastu pakub, on 50 protsenti maamaksusoodustust, mis teeb 40 hektari peale aastas kokku 100 eurot. Piirangute tõttu saamata jääv tulu on hinnanguliselt 450 000 eurot.

Tanel Tuuleveski ostis 2019. aasta suvel enampakkumisel mitmesaja tuhande euro eest metsamaad. Kinnistu on umbes 43-hektarine. Kuigi ostu eel, juunis 2019, kinnitas keskkonnaamet, et seda maa-ala looduskaitsepiirangud ei ähvarda, hakati juba sama aasta septembris alale piiranguid kehtestama. Piirangute tõttu saamata jääv tulu on hinnanguliselt 240 000 eurot.

Vello Veske ostis Ida-Virumaal paarkümmend aastat tagasi riigi käest oksjonilt hüpoteegiga majandusmetsa, et pensionipõlves oleks kergem hakkama saada. Nüüd on ta pensionieas ja mets samuti raieküps, kuid lisaraha sealt pole oodata. Metsa eest tuli kogu ulatuses riigile tasuda, aga metsa majandada riik ei luba.
Sergei Ongil on metsa 30 hektari jagu, sellest osa piiranguvööndis. Kui ta omal ajal metsa ostis, moodustas suure osa sellest mudaauk ja võsa. Peremees on vana võsa maha lõiganud ja uued, väärtuslikumad puud asemele istutanud. Tänaseks on ta sinna korraliku metsa peale kasvatanud. Keskkonnaamet on oma teates tänanud omanikku, et metsa on hästi hoitud, ning leiab, et see sobib nüüd lendoravale.

Lendorava kaitseks kavandatavad looduskaitselised piirangud ja puudulikud kompensatsioonimeetmed tekitavad kohalikes elanikes sügavat muret ja ebakindlust eluvõimaluse säilimise pärast Alutaguse vallas.

POSTITA KOMMENTAAR

Palun sisesta kommentaar !
Palun sisesta oma nimi