Koostöös laadimisseadmete pakkujaga saab leida sobiva terviklahenduse alates lähteolukorra väljaselgitamisest, asukohtade kavandamisest, õigete seadmete valikust ja nende paigaldamisest kuni hilisema juhtimise-haldamiseni.

Täiselektriautode ja pistikhübriidautode arv kasvab Eestis pidevalt. Sel aastal on nende tõus olnud kiire ja järgmiseks aastaks on oodata veel suuremat müügi kasvu tänu uutele ostutoetustele.

Järjest enam pöörduvad korteriühistud ja nende haldusfirmad meie poole küsimustega, kuidas korraldada laadimist nii uute kui ka vanemate majade juures ja valida selleks sobivaim lahendus.

Alustame algusest

Uute ja renoveeritavate hoonete jaoks kehtivad 2020. aasta suvest Ehitusseadustiku muudatused, mis kohustavad Euroopa Liidu direktiividest lähtudes ehitama nii elu- kui ka mitteeluhoonete parkimiskohtadele elektriautode laadimiskohad ja/või selleks vajaliku taristu (vt Ehitusseadustiku 2. osa 7. ptk § 65 Elektriauto laadimistaristu). Lisaks määratlevad direktiivid üheselt, mis on nõuetekohane elektriauto laadimiskoht (Mode3 Type2 laadimispesa). Seega harilik kodumajapidamisest tuttav 1- või 3-faasiline pistikupesa ei ole laadimispunkt.

KKK

  • Kortermajade puhul tekib laadimiskohtade planeerimisel mitmeid küsimusi, nagu näiteks:
    Kuhu saab laadimiskoha paigutada?
  • Kui palju see elektrit tarbib?
  • Kuidas laadimisteenust maksustada?
  • Kuidas vältida, et võõrad elektrisõidukid ei saaks majaelanike kulul laadimas käia?
  • Kes laadimiskoha paigaldab ja kui palju see maksma läheb?

Alustuseks tuleks korteriühistul välja selgitada, kui palju jääb korterelamu elektripaigaldises kõikidest muudest elektritarbijatest üle vaba võimsust, mida saaks planeerida autode laadimiseks. Elanike elumugavus ei tohi sel ajal kuidagi kannatada, kui õues autosid laetakse. Seejärel, kui on olemas ülevaade kinnistu võimalustest, laadimiskohtade paigutuse ja vaba elektrivõimsuse kohta, saab käsitleda teisi praktilisi küsimusi.

Kuhu ja kuidas paigaldada?

Laadimisseadmeid on seina- ja maapaigaldusega. Esimesed on hinna poolest soodsamad ja neid on lihtsam paigaldada. Ent kuhu ja mis tingimustel saab kortermaja välisseinale midagi paigaldada? Kui kaugele jääb parkimiskoht maja seinast? Kui maja seina ja parkimiskoha vahel on kõnnitee, siis seinale laadimispunkte panna ei saa, sest laadimiskaablid jääksid jalakäijatele põiki ette.

Seinapaigaldusega laadijad on üldjuhul ideaalne lahendus maa-aluste parkimiskorrustega kortermajadele. Maapaigaldusega laadimisjaamad sobivad hästi väliparklatesse. Nende paigaldus on üldjuhul küll veidi kallim (toitekaabel tuleb viia majast eemale maa alt), kuid võimaldab paigutada laadimiskohad täpselt sinna, kuhu vaja. Tehnilise võimekuse poolest on seina- ja maapaigaldusega laadimisseadmed üldiselt sarnased.

Kui elektrivõimsust ei jätku

Uute majade projekteerimisel juba arvestatakse laadimiskohtadega ja nendele planeeritakse piisavalt võimsust. Tihti tekivad probleemid vanemate majadega, mille elektrisüsteemides ei ole selleks kuigi palju varu. Kuidas sel juhul toimida, kas laadimiskohad jäävad siis ehitamata? Asi ei ole siiski nii hull.

Uutele kortermajadele sobivad Ensto laadimisseadmed on varustatud dünaamilise laadimiskoormuse juhtimisega (DLM). See võimaldab piirata laadimiseks antavat voolu, kui kinnistu teised elektritarbijad on töös. Õhtul ja öösel, kui tarbimine väheneb, saab laadimiseks rohkem voolu anda ja see kõik toimub automaatselt.

Kõiki elektriautosid saab laadida 1-faasilise, osasid ka 3-faasilise vooluga. Laadimiskiiruses ja võimsuses on seega kolmekordne vahe. Kortermaja laadimispunktid võiksid olla ideaalis 3-faasilised (22 kW). Kui selleks elektrivõimsust ei jätku, piisab ka 1-faasilistest (7,2 kW). Need saab jagada eri faaside vahel nii, et kolm laadimiskohta on ühendatud eri toitefaasidega. Siis on võrk ühtlaselt koormatud ja kõigist kohtadest saab laadida suurima võimsusega. Kui elektriauto päevane läbisõit ei ole mitusada kilomeetrit, jõuab 1-faasilisest laadijast auto aku hommikuks kenasti täis laadida.

Kes tohivad laadida?

Külalislahke kortermaja võib pakkuda vaba ja tasuta laadimisteenust kõikidele, aga see ei pea nii olema. Tuleb valida laadimisseadmed, mis on varustatud RFID kaardilugejatega kasutajate autoriseerimiseks. Sel juhul saavad laadida ainult need, kellele ühistu on sellise kaardi andnud.

Ei tasu karta, et tuleb keegi teine ja katkestab laadimise poole pealt. Alustatud laadimise saab lõpetada ainult sama kaardiga. Samuti ei ole ohtu, et keegi lihtsalt tõmbab laadimiskaabli auto küljest või laadimisseadmest välja. Mode 3 laadimisseadmetel lukustub kaabel kogu laadimise ajaks mõlemalt poolt ja seda ei saa lahti võtta (ega ära varastada).

RFID kaarte on erinevaid. Heal juhul sobivad ka uksekaardid, mis on majas juba kasutusel, ega peagi uusi hankima.

Kortermajadesse sobivad laadimisseadmed

Kõige lihtsam ja just kortermajadele mõeldud uus laadijate tootesari on Ensto One. Selle laadijad paigaldatakse üldjuhul maja seinale, kuid neid saab panna ka spetsiaalsele postile. Ühe posti otsa saab panna kaks laadijat. Ensto One’i laadijaid toodetakse kahes võimsuses (1 × 16A ja 1 × 32A), mis sobivad hästi kõigi laetavate autode, sh pistikhübriidide kodu juures laadimiseks.

Kõige tavalisem laadimislahendus parkimismajadesse jt kohtadesse, kus saab paigaldada laadijaid seinale, on Ensto Wallbox. Neid on ühe ja kahe 22 kW laadimispesaga, kusjuures paigalduse seisukohast on mõttekas planeerida kahekohaline laadija – üks töö, kaks kohta.

Kuigi nii Ensto One’i kui ka Ensto Wallboxi laadijaid saab paigaldada ka postide otsa, sobib väliparklatesse kõige paremini Ensto Pro sari. Ka neil on üks või kaks 22 kW laadimispesa.

Kõik mainitud laadijad on vastupidavad Eesti muutlikule ilmale ja kõrgeima vandaalikindlusklassiga. Nad sisaldavad vajalikke kaitseseadmeid (rikkevoolukaitse, kaitseautomaat, alalisvoolu lekkevoolu tuvastus jne). Kortermajade juurde tasub valida laadijad, kus on sees MID klassi arvesti(d), mille alusel saab kasutajale tarbimise eest arve esitada.

Ensto laadimisseadmed on välja töötatud Soomes Põhjamaade nõudliku kliima jaoks ja neid toodetakse Eestis Keilas. Kõik laadijad on LAN-ühendusega, st neid saab ühendada võrgukaabli abil omavahelisse süsteemi ja ka taustsüsteemiga.
Milleks on vaja taustsüsteemi?

Taustsüsteemiks (ingl back-end) nimetatakse laadijate juhtimis- ja haldamistarkvara, mida saab pilveteenusena. Neid on erinevaid, sõltuvalt teenuse pakkujast. Näiteks Ensto EV Manager võimaldab jälgida laadijate kasutamist ja tarbimist, lisada süsteemi uusi kasutajaid ja eemaldada sealt endisi elanikke, saata igale kasutajale kuu lõpus arve tarbitud energia eest, kõrvaldada laadijate pisirikkeid jne. Seega korteriühistu, kes kavatseb paigaldada oma maja juurde laadimiskohad, peaks võtma kasutusele ka nende haldustarkvara.
Kokkuvõtteks

Elektriautosid on täiesti võimalik kortermajade juures laadida, see ei ole raketiteadus. Koostöös laadimisseadmete pakkujaga saab leida sobiva terviklahenduse alates lähteolukorra väljaselgitamisest, asukohtade kavandamisest, õigete seadmete valikust ja nende paigaldamisest kuni hilisema juhtimise-haldamiseni. Võtke ühendust – hakkame peale!

Andres Meresmaa, Ensto Ensek AS-i turundus- ja müügijuht

 

POSTITA KOMMENTAAR

Palun sisesta kommentaar !
Palun sisesta oma nimi