Rahvuskonservatiivide apteegieelnõu seletuskiri on äravahetamiseni sarnane kunagise Reformierakonna omaga, kuid ellest hoolimata pole reformierakondlased selle poolt, vahendab BNS.
Apteegireformi tühistamise eelnõu kukkus detsembris riigikogus läbi ja igasugune arutelu reformi ringitegemise üle hangus. Aga ainult seniks, kuni Martin Helme paar nädalat tagasi teatas, et EKRE teeb hoopis oma eelnõu, mis sai avaldamisküpseks kõigest nädalaga. Nüüd selgub, et eelnõu kokkukirjutamisel oli abiks Reformierakonna 2018. aastal tehtud eelnõu, mille seletuskirja EKRE poliitikud suuresti maha viksisid. Näiteks on selgitustes täpselt samas sõnastuses ja järjestuses argumendid, miks apteegireformi omandipiirang (ravimite hulgimüüja ei tohi omada apteeki) tuleb tühistada.
Viidatud on samasugustele seadustele, uuringutele ja väljaütlemistele. Ehkki 16 EKRE liikme ja keskerakondlase Jaanus Karilaiu esitatud eelnõus on ka kaks originaalset ideed (lubada apteekidel osta ravimeid otse tootjalt ning anda haiglaapteekidele müügiõigus), on nende muudatuste vajalikkus jäetud enda teada. Seevastu on seletuskirjas pikalt põhjendatud omandipiirangu kaotamise vajadust – nagu poolteist aastat varem oravapartei eelnõu seletuskirjas.
EKRE eelnõu seletuskirja on sisse jäänud isegi aegunud lause: «Justiitsminister on selgelt väljendanud seisukohta, et seadusi tuleb muuta vaid sellisel juhul, kui on selge, et muudatus on hädavajalik.» Praegu on justiitsminister Raivo Aeg Isamaast, kes seda öelnud ei ole. Küll on hädavajalikkuse põhimõttest lähtuvast seadusloomest kõnelenud tema erakonnakaaslane Urmas Reinsalu, kes just Reformierakonna eelnõu seletuskirja koostamise ajal, poolteist aastat tagasi justiitsministri portfelli kandis.
Seletuskirja EKRE variandis on ka mõned kosmeetilised muudatused. Näiteks oravate seletuskirjas märgitakse, et reform puudutab 362 apteeki ehk umbes 75 protsenti kõigist apteekidest, ent EKRE seletuskirjas on arve täpsustatud: reform puudutab 317 apteeki ehk umbes 73 protsenti apteekidest.
EKRE riigikogu fraktsiooni liige Urmas Espenberg ütles, et eelnõu ja seletuskirja koostamisel tegid paberitööd EKRE aseesimees ja rahandusminister Martin Helme ning viimase finantsnõunik Lasse Lehis. Postimehel ei õnnestunud neid esmaspäeva jooksul tabada. Espenberg märkis, et eelnõu seletuskirjale kehtivad teatud nõudmised. Näiteks peab seal kirjutama, milline on muudatuse mõju ja kuidas on see kooskõlas põhiseadusega. Seetõttu ei ole tema sõnul palju variante, mida seletuskirja kirjutada.
«Ju on nii välja kukkunud. Eks igaüks, kes teeb, see ise teab,» ei osanud ta täpsemalt selgitada, miks valitsuserakonna eelnõu seletuskiri opositsioonipartei varasema eelnõu omaga nii valdavalt kattub.
Ehkki Reformierakonna fraktsioon läks poolteist aastat tagasi riigikogu ette samasisulise seletuskirjaga, ei andnud nad eelmisel nädalal toetusallkirja EKRE eelnõule. «Lasin seletuskirjast silmadega üle ja nägin, et seal oli palju sarnasusi, aga see ei ole oluline,» sõnas reformierakondlase Hanno Pevkur. Just tema oli see, kes toona oravate eelnõu eest vedas ja riigikogus ette kandis.
Keskerakondlane Jaanus Karilaid ütles, et tema arvates oli ka Reformierakonna 2018. aasta eelnõu igati mõistlik. «Imelik, et nad poliitilise punkti nimel seda nüüd enam ei mäleta,» märkis Karilaid.
Põhjus, miks Pevkur rahvuskonservatiivide eelnõu ei toetanud, oli tema sõnul see, et eelnõu tahab anda apteekidele õiguse osta ravimeid otse tootjalt. «Ma ei ole kindel, kas EKRE on need võrdlused ära teinud, millised kohustused on praegu hulgimüüjal ning kas need laieneksid ka jaemüüjatele, kui nad hakkavad tootjatelt otse ostma,» ütles Pevkur.
Pevkuri sõnul ei ole eelnõu või selle seletuskirja kopeerimine eriti ebatavaline. «Ma olen näinud seda varem ka mitmel juhul, kui opositsioon annab sisse eelnõu, mis näiteks tugineb paljuski ministeeriumist saadud infole, ja siis valitsus ütleb, et neile see ei sobi, ja tulevad mõne aja pärast oma eelnõuga välja. Kuna ka see tuleb algselt ministeeriumist, siis on seletuskiri sama,» rääkis ta.
Samas tunnistas Pevkur, et Reformierakonna eelnõu jaoks ei tulnud alusmaterjal ministeeriumist, vaid selle kirjutas kokku tema ise. «Kohtusin eelnõu tegemisel nii konkurentsiameti kui ka turuosalistega.»
