Euroopa Komisjon teavitas neljapäeval ametlikult Tallinna Tehnikaülikooli auditist, millega võetakse põhjalikult ette Ragnar Nurkse avaliku halduse instituudi eurorahastusega projektid, sealhulgas ka ulatuslikult kajastust leidnud kurikuulus OpenGovIntelligence (OGI) teadusprojekt, vahendab BNS.
BNS vahendasd tänavu augustis uudise, kuidas mitme noorteadlase kinnitusel maksti eurorahastusega teadusprojekti OGI raames palka inimestele, kes selles tegelikult osa ei võtnud. Samuti manipuleeriti ajatabelite ning koormustega.
Prokuratuur alustas kriminaalmenetluse soodustuskelmuse paragrahvi järgi.
Tehnikaülikool pani kokku uurimiskomisjoni ning leidis küll vigu projekti juhtimises ning märkis, kuidas ajatabelitel puuduvad allkirjad, kuid pidas BNS väiteid pettuse kohta alusetuks.
Ülikool saatis vastava uurimiskomisjoni raporti ka Euroopa Komisjonile. BNS vahendatud uusise andmetel on ülikool valmis ise tunnistama vaid 17 000 euro suurust eksimust.
Ülikooli leidudest hoolimata teatas Euroopa Komisjon meljapäeval, et auditeerib põhjalikult kolme europrojekti ülikoolis.
Kõik need on Ragnar Nurkse avaliku halduse instituudi H2020 rahastusega projektid.
Kaalul on miljonid eurod. Lisaks OGI-le auditeeritakse ka projekti Tropico, mille toetus oli 245 000 eurot.
Kuid märkimisväärseim auditeeritav projekt on TOOP, mis sai Euroopa Komisjonilt koguni kaheksa miljonit eurot toetust. TTÜ osa sellest on 1,6 miljonit. Pole teada, kas audit puudutab ka partnerite osalust.
TOOP on rahvusvaheline hiigelprojekt, mida juhitakse Eestist ning mille eest vastutab OGI tõttu skandaali sattunud Nurkse professor Robert Krimmer.
Krimmeri juhitud OGI toetus oli ligemale 279 000 eurot.
Nii OGI kui TOOP-iga on seotud ka Eesti majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.
Komisjon võib projekte auditeerida juhuslikult, kuid ka üles kerkinud kahtluste korral. TTÜ saab erilise kohtlemise osaliseks, sest vastava auditi viib läbi Euroopa Komisjoni enda auditiosakond.
Nüüd on ülikoolil aega kümme päeva, et nimetada isik, kes hakkab komisjoniga suhtlema ja neile dokumente esitama. Seejärel küsib Euroopa Komisjon välja aruandluse ning saadab tõenäoliselt ka oma töötaja Eestisse intervjuusid läbi viima ning siinseid dokumente üle vaatama.
Seejärel koostab auditeerija esialgse aruande, millele on ülikoolil aega 30 päeva tagasiside anda. Kogu protsess võtab seega aega ilmselt mitu kuud, võibolla pool aastat ja enamgi.
Auditi tulemusel võib juhtuda, et Euroopa Liit küsib projektiraha tagasi või toetust vähendatakse.
Sellised auditid on väga põhjalikud ja määravaks võivad saada pisiasjadki.
Teadusuuringute rakendusamet (REA) on viimase viie aasta jooksul Eestis läbi viinud vaid kolm auditit. Kahel juhul küsiti ka raha tagasi, kokku 192 000 eurot.
Tehnikaülikoolilt pole õnnestunud eilse ja tänase päeva jooksul kommentaari saada.
BNS vahendab 14. oktoobri l tehtud intervjud uurimiskomisjoni juhtinud ülikooli prorektor Renno Veinthalliga, kus küsiti kas leitud rikkumised võivad tuua tagasinõude Euroopa Komisjonilt.
«Kindlasti ei saa seda välistada,» ütles ta.
«Juhul kui OGI suhtes tehakse Euroopa Komisjoni audit, siis leidude põhjal võidakse teha finantskorrektsiooni otsus. Mina prorektorina tervitan seda auditit,» väitis ta toona.
 teadusprojekt, vahendab BNS.){kind=link}