Metssigade sigade Aafrika katku (SAK) taasnakatumise vältimiseks tuleb veterinaar- ja toioduameti (VTA) teatel hoida loomade asustustihedus üks isend tuhande hektari jahimaa kohta.
VTA loomatervise ja -heaoluosakonna nõunik Maarja Kristian sõnas, et Eesti rakendatud SAK-i tõrje meetmete tulemusel kuulutas Eesti end kodusigade osas 2020. aastal vastavalt Maailma Loomatervise Organisatsiooni (OIE) reeglitele sigade Aafrika katku vabaks riigiks, vahendas pressiesindaja.
“Arvestades tänast olukorda võib olla võimalik lähiajal taotleda Eestile Euroopa Komisjonilt SAK vaba maa staatust ka metssigade osas. Selle tagajärjel tühistataks kõik SAK-ist tingitud kehtivad piirangud sigade ja sealihaga kauplemisel. Seda aga juhul, kui suudame metssigade arvukust kontrollida. Siin on väga suur roll jahimeestel ning nende tegevusel metsas,“ rõhutas Kristian.
„Koostöös seakasvatajatega ja veterinaaridega on jahimehed täna ära teinud suure töö. Oluline on, et saavutatud olukorda säilitaksime ja hoiaksime ära katku järgmised lained. Selleks on tähtis hoida metssigade arvukus jätkuvalt madalal tasemel,“ ütles Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuht Tõnis Korts.
Maarja Kristiani sõnul on jahimeestega tehtud väga head koostööd ning selle tulemusel on metsigade populatsioon vähenenud pea kümnekordselt. „Sigade Aafrika katku tõrjet on metsades tehtud juba kuus aastat. Selle tulemuna leiame viirust metssigadel väga üksikutel juhtudel. Küll aga ei tohi valvsust kaotada ning jätkuvalt tuleb metssigade arvukust ohjata,“ rääkis Kristian.
Esimesest SAK leiust Eesti seafarmis on möödas üle nelja aasta. Viirus levis 2015.–2017. aastatel kokku 27 farmi, milles taudi tõttu suri või hukati 42 583 siga. Kokku on Eesti viie aasta jooksul kulutanud SAK-i tõrjele kümme miljonit eurot. Viiruse allikaks on nakatunud metssead ning nende populatsiooni kontrolli all hoidmine aitab vältida taudi jõudmist seafarmidesse.
Metssigade arvukuse kontrollimise tõttu, ei ole SAK-i levik metssigade populatsioonis enam intensiivne ning haigus on väljasuremise faasis. Viimane SAK viiruspositiivne metssiga leiti 2019. aasta veebruaris, pärast seda on leitud ainult SAK antikeha positiivseid metssigu.
Jahimeeste abiga on metsadest välja toodud või maetud üle 2500 metssea. Nende tegevustega on edukalt piiratud SAK viiruse levikut metssigade populatsioonis ning sellega on kaitstud haiguse eest koduseafarme. Viimane SAK juhtum kodusigadel oli 2017. aasta septembris.
Eesti on saanud kodusigade SAK vaba maa staatuse OIE poolt. Selle saavutamisel oli Eesti jahimeestel väga suur panus.
 taasnakatumise vältimiseks tuleb veterinaar- ja toioduameti (VTA) teatel hoida loomade asustustihedus üks isend tuhande hektari jahimaa kohta.){kind=link}