TALLINN, 10. märts, BNS – Tallinna linnavolikogu neljapäevasel istungil algatab Reformierakonna fraktsioon taas eelnõu, millega tehakse linnavalitsusele ülesandeks valmistada Tallinnas ette riigikeelsele õppele üleminek lasteaiast alates üleminekuperioodiga viis aastat.

Reformierakonna fraktsiooni esimehe Kristen Michali sõnul on õige aeg tuua Eesti inimesed, olenemata rahvusest, ühte inforuumi. „Eestikeelne haridus annab, mitte ei võta. Selle eesmärk on luua kõikidele siin elavatele noortele paremad võimalused elus hakkama saamiseks ja vähendada kahe keeleruumi eraldatusest tekkida võivaid pingeid ühiskonnas,“ ütles Michal. 

Tallinna linnavolikogu haridus- ja kultuurikomisjoni liige, koolijuht Toomas Kruusimägi rõhutas, et eestikeelsele õppele üleminekut tuleb alustada kohe haridustee alguses ehk lasteaiast. „Nii on riigikeele omandamine lihtsam ja pingevabam,“ sõnab ta. 

Ettepaneku minna Tallinnas täielikult üle eestikeelsele õppele tegi Reformierakond esimest korda 2017. aasta kevadel. Mõnda aega hiljem valminud inimarengu aruanne kirjeldas, kuidas keeleline eristatus ehk hariduslik segregatsioon loob lõhestunud maailma, sest hea riigikeele oskuseta on valikud piiratumad. 

Eelmises Tallinna linnavolikogu koosseisus algatas Reformierakond neljal korral eelnõu ühtsele eestikeelsele haridusele üleminekuks, kuid toonaste linnajuhtide vastuseisu tõttu ei leidnud need toetust. Michal loodab, et uus linnavõim mõistab paremini oma vastutust kahe keeleruumi ühendamisel ega seisa laste ja nende parema tuleviku vahel.

2021. aasta Eesti ühiskonna lõimumismonitooringu kohaselt arvab 66 protsenti Eesti teisest rahvusest elanikke, et eestikeelne õpe peaks algama juba lasteaias, ja 14 protsenti, et põhikooli 1.-6. klassis. Sama arvavaid eestlasi on 81 ja 12 protsenti.

POSTITA KOMMENTAAR

Palun sisesta kommentaar !
Palun sisesta oma nimi