Eesti suursaadik OECD juures Clyde Kull andis neljapäeval üle dokumendid, millega Eesti esitab enda kandidaadiks OECD järgmise peasekretäri kohale president Kersti Kaljulaidi, kes asuks valituks osutumisel uude ametisse pärast presidendi ametiaja lõppu.
“2020. aastal elame Suure Muutuse ajajärgul. Oleme üleminekul tööstuslikult digitaalsele majandusele, fossiilsetelt kütustelt puhtale energiale. Usun kindlalt riikide mitmepoolsesse koostöösse ja näen siin OECD-l suurt rolli – ta peab arenenud riikide üleilmse kogukonnana võtma endale aktiivse rolli parimate teadmiste kokkutoojana, et aidata riikidel nende muutustega toime tulla,” ütles Kersti Kaljulaid.
Ta lisas, et pärast Eesti taasiseseisvumist on Eesti 30 aasta jooksul teinud läbi ulatuslikud, kiired ja edukad reformid, loonud esimese tõeliselt digitaalse ühiskonna ja arendanud OECD hinnangul välja ühe maailma parima haridussüsteemi. “Tahan need kogemused OECD-sse viia, et oleksime valmis väljakutseteks, millega järgmistel aastakümnetel silmitsi seisame.”
Rääkides väljakutsetest, millele ta järgmise OECD peasekretärina keskenduks, tõi riigipea välja vajaduse innustada liikmesriike mõistma digitaalse pöörde potentsiaali silmnähtavalt ühiste eesmärkide saavutamisel – need on demokraatia säilitamine, majanduse arendamine ja ka planeedi päästmine.
„Peame välja mõtlema, kuidas oma digitaalset jõudu rohepöördeks ära kasutada, sealhulgas tuleb nullist ümber mõtestada ka üleilmne maksukoostöö. Arvesse tuleb võtta, et nii kaupade kui ka teenuste turud on ülemaailmsed, mida juhivad üha enam iseseisevad töötajad, ning mis püüavad kõrvaldada neile arengutele seatud halduspiiranguid. Analüüsimist vajab, mil moel peab tööstusvaldkonna maksumudelilt muutma, et sellest saaks meie digivallas üleilmselt töötavaid kodanikke toetav maksumudel,“ ütles Kersti Kaljulaid.
Tööstuse loodud traditsioonilistest töökohtadest ühtlast maksujõge peagi enam ei voola ja nii peavad riigid Kaljulaidi sõnul justkui mesilastena õielt õiele lendama, et korjata kokku kokku maksutulu kodanikelt, kes töötavad hommikul Prantsusmaal, õhtul Suurbritannias, elavad pool aastat Eestis ja lähevad siis näiteks Austraaliasse.
Ta rõhutas ka riigi poolt tagatud digi-ID kui kogu digipöörde selgroo olulisust. „Digitaalne ID peab olema sama levinud ja võltsingute vastu võitlemiseks sama tugeva juriidilise kaitsega nagu meie paberpassid.“
Teise olulise teemana tõi riigipea välja ülemineku fossiilsetelt kütustelt puhtale energiale. “Kliimamuutused ja looduskeskkonna halvenemisega võitlemine peab olema meie ühine vastutus. Oleme selles lahingus kõik samal poolel ja vaid nii oleme võidukad. Aga saame selle võita, ka majanduslikult, kui tegutseme targalt ja õigeaegselt,” lisas president Kaljulaid.
„OECD on jätkuvalt üks olulisemaid rahvusvahelisi organisatsioone jätkusuutliku arengu tagamisel, eriti praegu, kus pakub põhjalikke analüüse ja nõuandeid COVID-19 kriisi majanduslike tagajärgedega toimetulemiseks,“ rõhutas Eesti suursaadik OECD juures Clyde Kull. „Eesti osaleb aktiivselt enam kui 180 erineva formaadiga komitee töös, kus jagab oma kogemusi e-valitsemise, hariduse, digitaliseerimise ja muu vallas. Kersti Kaljulaidi esitamine järgmiseks peasekretäri kandidaadiks näitab Eesti ambitsiooni veelgi olulisemalt OECD-sse panustada,“ ütles ta.
Presidendi ametiaeg lõpeb 2021. aasta oktoobris. Valituks osutumisel asub president Kaljulaid OECD peasekretäri ametikohale pärast oma ametiaja lõppu.
President Kaljulaid tutvustab oma seisukohti ja visiooni pikemalt 5. oktoobri virtuaalüritusel.
OECD on Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon, mis ühendab endas kõrgelt avatud turumajandusega demokraatlikke ja inimõigusi austavaid riike. Eesti liitus OECD-ga 2010. aastal. Organisatsiooni peakorter asub Pariisis. OECD liikmesriigid teevad tihedat koostööd, jagades oma kogemusi ning otsides koos lahendusi ühistele probleemidele.
