Eelmisel aastal kasvasid tervishoiukulud üheksa protsendi ulatudes 1,89 miljardi euroni, nende hulgas avaliku sektori kulud suurenesid kümme ja inimeste enda kulutused tervishoiule kuus protsenti, selgus värskest Tervise Arengu Instituudi (TAI) statistikast.
Avaliku sektori ehk Eesti Haigekassa, keskvalitsuse ja kohalike omavalitsuste kulud kasvasid 2019. aastal kiiremini kui leibkondade kulutused, teatas TAI pressiesindaja reedel BNS-ile. Avaliku sektori osa tervishoiukuludes suurenes aastaga 132 ning leibkondade kulutused suurenesid 27 miljoni euro võrra.
Leibkondade omaosalus tervishoiukuludes oli 23,9 protsenti, aasta varem 24,5 protsenti. „Eesti on endiselt leibkondade omaosaluse kriitilise piiri – 25 protsendi – lähedal, mille ületamisel võivad tekkida raskused arstiabi, hambaravi, ravimite ning teiste eluks vajalike teenuste ja -kaupade eest tasumisel,“ rääkis TAI tervisestatstika osakonna vanemanalüütik Mare Ruuge. Inimeste omaosaluse osatähtsus tervishoiukuludes on Eestis viimasel kümnel aastal püsinud suhteliselt samal tasemel ning on olnud oluliselt suurem kui WHO soovituslik tase 15 protsenti ja kõrgem kui Euroopa Liidu riikide keskmine – 22 protsenti.
2019. aastal jätkusid aasta varem alanud muudatused tervishoiuteenuste rahastamises, mille käigus laiendati Eesti Haigekassa tulubaasi ja viidi osa seni riigieelarvest rahastatavaid teenuseid haigekassa eelarvesse. Haigekassale kanti täiendava tuluna riigieelarvest eraldis mittetöötavate pensionäride pensionite kogusummast 1kümme protsenti, 2018. aastal oli eraldise suurus seitse protsenti. Lisaks koondusid 2019. aastal haigekassasse seni riigieelarvest rahastatud teenused nagu kindlustamata isikute vältimatu ravi, HIV/AIDS-i ravimite, immuunpreparaatide ja antidootide soetamine kogusummas ligi 26 miljonit eurot. Sellest tulenevalt vähenes tervishoiukuludes keskvalitsuse kaudu rahastamine ning suurenesid haigekassa tervishoiukulud.
Eelmisel aastal oli Eesti tervishoiukulude osatähtsus SKP-st 6,7 protsenti, mis on jätkuvalt Euroopa Liidu riikidest üks madalamaid. 2018. aastal oli Euroopa Liidu keskmine tervishoiukulude osatähtsus SKPst 8,2 protsenti, kellest kõige enam – 11 protsenti SKP-st – panustavad tervishoidu Saksamaa, Prantsusmaa ja Rootsi.
Tervishoiukulude 2019. aasta andmed rahastamismudelite, rahastamisallikate, teenuste ja teenuseosutajate järgi on avaldatud TAI tervisestatistika ja -uuringute andmebaasis.
