Kodanikuühendus Eesti Metsa Abiks (EMA) esitas neljapäeval Riigikohtusse kassatsioonkaebuse Mustjõe metsise elupaika väljastatud raielubade asjus.

Vaidlustatud metsateatistega on antud load harvendus-, sanitaar- ja lageraieteks umbes 95 ha suurusel alal metsise elupaigas, teatas EMA koordinaator Linda-Mari Väli reedel BNS-ile.

Mustjõe metsise kohtusaaga algas möödunud aasta aprillis, kui EMA andis halduskohtusse kaebuse keskkonnaameti (KeA) otsuse peale, millega lükati tagasi kodanikuühenduse vaie metsise elupaiga raiekavadele. Koos kaebusega anti kohtusse taotlus kaitsealuse linnuliigi elupaika väljastatud kahekümne ühe metsateatise kehtetuks tunnistamiseks.

Kuna esimese astme kohus leidis, et Mustjõe metsise elupaigas lubatud raiete kahjulik mõju kaitsealusele linnuliigile ei ole piisavalt tõendatud, siis tellis EMA metsise kaitse ekspertidelt raietegevuse mõju hindavad analüüsid. Eksperthinnangutele tuginedes tegi kodanikuühendus kohtule apellatsioonkaebuse, tõendades spetsialistide uuringutele toetudes raiete kahjulikkust metsise käekäigule.

Ringkonnakohus nõustus halduskohtu otsusega ja leidis, et metsateatised olid õiguspärased. Kohtu hinnangul puudub alus kahelda, et keskkonnaamet kaalus raiete lubamisel kõiki olulisi asjaolusid. Seda vaatamata sellele, et selgitused metsateatiste andmisel väidetavalt arvesse võetud rohkete teaduslike uuringute ja parima praktika kohta esitas Keskkonnaamet alles kohtumenetluses ning metsateatistest selliseid kaalutlusi ei nähtu. Samuti jättis ringkonnakohus mitmed kaebaja argumendid käsitlemata, rikkudes sellega põhjenduskohustust.

EMA hinnangul puuduvad tõendid selle kohta, et keskkonnaamet hindaks metsateatiste andmisel raiete kumulatiivset mõju looduskaitsealustele väärtustele ning arvestaks ettevaatusprintsiibiga. Ringkonnakohus on ettevaatusprintsiipi tõlgendanud kohalduvana vaid siis, kui negatiivne keskkonnamõju on tõendatud. Ometi tuleb ettevaatusprintsiibiga arvestada juba siis, kui negatiivne keskkonnamõju on võimalik. Raiete või muu majandustegevuse lubamiseks tuleb negatiivset mõju võimalikult suurel määral vähendada.

Euroopa õiguse järgi on üheks olulisemaks negatiivse keskkonnamõju välistamise instrumendiks kaitstavatele loodusväärtustele ja liikidele niinimetatud Natura hindamine, mida Eestis metsateatiste väljastamisel hetkel ei tehta.

Mustjõe metsiseasurkonna kaitse tagamisele lisaks loodab kodanikuühendus saada kohtuvaidluse käigus selgust, kuivõrd vastab praegune raielubade väljastamise kord Euroopa Liidu õigusaktidele. Sedakaudu saab hinnata ka meie loodusväärtuste kaitse adekvaatsust.

EMA esindaja haldus- ja ringkonnakohtumenetluses ning nõustaja kassatsioonkaebuse koostamisel oli SA Keskkonnaõiguse Keskus.

POSTITA KOMMENTAAR

Palun sisesta kommentaar !
Palun sisesta oma nimi