Laulu- ja tantsupeo kollektiivide juhendajad hakkavad saama palgatoetust, mille suurus on kolme aasta peale kokku 13 miljonit eurot.
Selle aasta algusest hakkas kehtima kultuuriministri määrus, mille alusel toetatakse palgakulude katmisega kollektiivse töölepingu alusel tegutsevaid laulu- ja tantsupeo liikumises osalevate kollektiivide juhendajaid. Palgatoetusmeetme selle aasta maht on 2,7 miljonit eurot ja raha hakkab jagama Eesti Rahvakultuuri Keskus. 2022. aastaks on see 4,5 miljonit ja 2023. aastaks on selleks planeeritud 5,8 miljonit eurot.
Üleriigilise laulu- ja tantsupeo vastu on tõesti väga suur huvi, aga siiani on puudunud süsteemne lähenemine pidude liikumise elujõulisuse tagamiseks. See liikumine tugineb suuresti juhendajate pühendumusele, mida paraku piisavalt ei väärtustata, märkis kultuuriministeerium.
Kõik muutus konkreetsemaks 2018. aasta märtsis, kui Eesti Koorijuhtide Liidult laekus kultuuriministeeriumisse pöördumine. Selles anti laulupidude traditsiooni jätkusuutlikkusele kriitiline hinnang, kui midagi ei võeta ette dirigentide töö väärtustamiseks. Samas on laulu- ja tantsupidude traditsioon kantud UNESCO suulise ja vaimse pärandi meistriteoste nimekirja.
Probleemid joonistusid eriti selgelt välja 2019. aastal mõttekojalt Praxis tellitud uuringust. Kinnitust leidis tõsiasi, et kollektiivide juhendajad on tihti alatasustatud ja neil ei ole võimalik põhitööna juhendamisele keskenduda isegi siis, kui selleks on soov ja vajalik ettevalmistus. Lisaks ootab lähitulevikus juhendajate põud – 35 protsenti praegustest koori- ja rahvatantsujuhtidest on 54-aastased ja vanemad. Alla 35-aastaseid juhendajaid on ainult 15 protsenti. Ilmselgelt on näha, et noori juhendajate kutse ei motiveeri. Lisaks sellele, et see on alatasustatud, ei sõlmita pikaaegseid töölepinguid, mis garanteeriks sotsiaalse kaitse.
Sellest tulenevalt tegid laulu- ja tantsupeoliikumises osalevate kollektiivide esindusorganisatsioonid ettepaneku olukorra leevendamiseks. Samuti panustasid nad kollektiivijuhtide palgatoetusmeetme tingimuste väljatöötamisse. Idee palgatoetusmeetmeks saadi spordivaldkonnas edukalt toimivast treenerite tööjõukulude toetuse süsteemist.
Toetuse eesmärk on, et rahvakultuuri juhendajale on tagatud stabiilne sissetulek, mille alus on riigi kultuuritöötaja palk. Nii väärtustatakse laulu- ja tantsupeo liikumises osalevaid kollektiivijuhte ja anname neile võimaluse töötasu tõusuks, sealhulgas kehtestades tasumäära miinimumi. Lisaks saab kollektiivijuhtidele tagada sotsiaalsed garantiid nagu puhkusetoetus ja kõik muu.
Muudatus mõjutab otseselt ligikaudu 2000 juhendajat ja 100 000 rahvakultuuri harrastajat üle Eesti. Ennekõike hakkavad meetme positiivset mõju tunda saama noored juhendajad, keda võiks selline võimalus meelitada seda tööd tegema ning selle kaudu pidude traditsiooni jätkama.
Esimesi taotlusi saavad kollektiivide juhendajate tööandjad keskusele esitama hakata 1. märtsist. Lisaks on erandkorras 2021. aastal plaanis ka teine taotlusvoor, kuhu algab taotluste vastuvõtt 1. augustist. Taotlusvoorudele eelnevalt korraldab keskus huvilistele infopäevad selgitamaks toetuse andmise tingimusi ja korda. Täpsemat infot kõige selle kohta leiab keskuse kodulehelt.
