Viimaste päevade miinuskraadid on Eesti siseveekogudele tekitanud esimese jääkihi, samas paneb päästeametkõigile südamele, et praegu on jää veel liiga õhuke ning inimest ei kanna.
„Nõrgal jääl juhtub inimestega õnnetusi igal aastal. Esimene jää meelitab sageli ligi lapsi, kes mänguhoos unustavad, et nõrk jää peidab endas suurt ohtu. Arvestada tuleb sellega, et piisavalt tugeva jää tekkimine võtab aega ning nõuab püsivaid miinuskraade. Praegustes oludes jääle minnes võivad tagajärjed olla fataalsed,“ ütles päästeameti ennetustöö osakonna ekspert Mikko Virkala.
Päästeamet kutsub ettevaatlikkusele ka kalastajaid. „Sageli ahvatleb esimene jää ka kalastajaid, kuid siingi ei tohi unustada ettevaatlikkust. Ka kalameestel, kes esimesele jääle kipuvad, tuleb oodata, et veekogu kattev jääkaas muutuks piisavalt tugevaks,“ lisas Virkala.
Statistika näitab, et viimasel seitsmel aastal on jääl kalastades hukkunud 13 kalapüüdjat.
Jääkattele tohib minna alles siis, kui selle paksus on vähemalt kümme sentimeetrit. Läbi jää vajudes peab inimene arvestama sellega, et jääaluse vee temperatuur on kõigest paar kraadi üle nulli. Nii külmas vees peab täiskasvanud inimene vastu maksimaalselt kümme minutit, laps kaotab sellise temperatuuriga vees teadvuse veelgi varem.
Päästeamet kutsub kõiki inimesi üles ettevaatlikkusele ja tähelepanelikkusele veekogude ääres viibimisel. Esimene jää võib eelkõige lastes tekitada elevust ja uudishimu. Seetõttu paluvad päästjad lapsevanematel rääkida kodus üle hapra jääga seonduvad riskid ning hoida lastel silm peal. “Kui märkate hädalist või vajate ise abi, siis tuleb esimesel võimalusel helistada hädaabi numbril 112,” lisavad päästjad.
