Reformierakonna riigikogu fraktsioon andis parlamendi menetlusse eelnõu, millega antakse valitsusele ülesandeks viia Eesti haridussüsteem ühtseks ja eestikeelseks.
Üleminek ühtsele Eesti koolile algaks lasteaiast ehk alusharidusest, kus üleminek peab olema läbi viidud 2024. aastaks. See loob eelduse üleminekuks ühtsele üldharidusele aastaks 2030.
Eelnõu järgi võimaldab riik koostöös kohaliku omavalitsusega teise emakeelega noortele õppida ühtses eestikeelses koolis tundma oma emakeelt ja kultuuri.
“Eesti taasiseseisvumisest täitud peagi 30 aastat ja ühtsele eestikeelsele koolile üleminek on kogu aeg olnud prioriteet. Juba 1993. aasta põhikooli- ja gümnaasiumiseadus seadis eesmärgiks, et aastaks 2000 on Eestis ühtne ja eestikeelne gümnaasiumiharidus, mida tänaseni aga ei ole. Endiselt on siin puudu riigikogu poliitiline otsus,” märkis eelnõu üle andnud riigikogu liige Signe Kivi. “Ühtne ja eestikeelne haridus tagaks olenemata noorte emakeelest neile konkurentsivõime ning võrdse ligipääsu ja võimalused haridus- ja tööturul nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt.”
Kivi sõnul on erinevate riikide kogemused ja paljud uurimused näidanud, et keeleõpe on kõige tõhusam lasteaiaeas, kus võõrkeel omandatakse mängeldes lühikese ajaga. “Seetõttu teeme ettepaneku viia alusharidus 2024. aastaks esimese sammuna üle ühtsele eestikeelsele õppele, selgitas Kivi.
Signe Kivi märkis, et muutusi hariduskorralduses on vaja. PISA testide järgi on Eesti venekeelsete koolide õppurite õppetulemused eestlaste omadest keskmiselt kehvemad. “Venekeelsete koolide õpilased on oma õppetulemustelt ligi aasta aega maas,” ütles Signe Kivi.
Kivi sõnul on Eesti ühiskond selgelt väljendanud valmisolekut eestikeelsele õppele üleminekuks. Uuringute järgi soovib ligi 80 protsenti Eesti elanikkonnast, et eestikeelne õpe algaks lasteaias.
Statistikaameti andmetel oli 2018. aasta seisuga Eestis muu emakeelega õppijaid venekeelses koolis 21 979 ja muu emakeelega õppijaid eestikeelses koolis 17 639. Viimane arv suureneb pidevalt osutades sellele, et huvi eesti keeles õppida kasvab, näiteks 2014 oli muu emakeelega õpilasi eestikeelsetes koolides 13 223.
“Reformierakond on sama ettepanekut teinud riigikogus juba kolm korda. Ühiskond on valmis ning loodame, et seekord on poliitikutel selgroogu otsuse langetamiseks,” märkis Kivi.