Väärtuspõhine välispoliitika sisaldab väikeriigi jaoks alati pragmatismi, mis aitab säilitada meie rahvuslikud huvid, sõnas erakonna Isamaa liige Mihhail Lotman.
Riigikogu väliskomisjoni liige Mihhail Lotman sõnas teisipäeval riigikogus aset leidnud välispoliitika arengukava arutelul, et Eesti välispoliitilised suunad, eesmärgid ja ülesanded on konstantsed, edastas Isamaa pressiesindaja.
“Ei ole oluline, kes on Ameerika Ühendriikide või Prantsusmaa president või Saksamaa kantsler. See ei ole oluline, milline koalitsioon on Eestis võimul. Kõigi nende muutujate puhul peab meie välispoliitiline suund jääma samaks – Eestil ei ole siin mänguruumi. Meie välispoliitika eesmärgid on alati olnud riiklik iseseisvus ja rahvusriik – eestluse, eesti kultuuri ja eesti keele säilimine,” ütles Lotman.
Lotman sõnas, et Eesti suuruse riigi jaoks tähendab väärtuspõhine välispoliitika paratamatult ka pragmatismi. “Me ei saa lähtuda ainult väärtustest, me ei saa hakata kritiseerima igat riiki nende tegude või erinevate standardite pärast, mis ei ühti meie väärtustega. See on karm pragmatism mis ei pea meile meeldima, aga see aitab säilitada meie rahvuslikke huvisid,” ütles Lotman. Ta lisas, et väärtuspõhisuse ja pragmatismi vahel valitseb habras tasakaal, mida meil tuleb hoida
Lotman sõnas, et EL-i tugevus peitub tema mitmekesisuses. „Euroopa Liidu, NATO ja transatlantilised suhted on Eesti välispoliitika konstandid. Sageli esitatakse üks vale narratiiv, kas siis globaalne või regionaalne koostöö. See on vale. Euroopa Liit, vähemalt minu ideaalis, on riikide liit, mitte liitriik, kus on koht nii föderatsioonidele, nagu Saksamaa, aga ka rahvusriikidele, nagu Prantsusmaa või Eesti või Poola ja Ungari. Euroopa Liidu tugevus on tema mitmekesisus.“
Ta lisas, et Eesti-taoline riik peab olema suurem, kui ta on ning seetõttu on meie välispoliitika kogu ühiskonna ülesanne. “See tähendab, et selles mängivad olulist rolli lisaks diplomaatidele ka meie teadlased, arstid ja majandustegelased,” ütles Lotman.
