Rahandusminister Martin Helme (EKRE) sõnul ületab president Kersti Kaljulaid oma tänase otsusega jätta välisteenistuse seaduse muudatused välja kuulutamata oma võimupiire, vahendas BNS.

Lisaks toob minister välja, et kuna president pidevalt rikub oma õiguseid, siis tuleks ta ametist tagandada. 

“Kadriorus resideeruv presidendi ameti pidamise eest palka võttev poliitaktivist jättis täna välja kuulutamata seaduse, millest riigikogu jättis teadlikult, tahtlikult ja väärtuspõhiselt välja kooseluseaduse rakendusparagrahvi. Selline on rahva poolt valitud parlamendi legitiimne poliitiline tahe. Presidendil pole siin mingit võimalust või rolli teistpidi arvamiseks,” leiab rahandusminister Martin Helme. 

“Kaljulaid põhjendab oma vikerkaarevärvilist poliitaktivismi vastuoluga põhiseadusega. Sama põhjendusega jättis ta välja kuulutamata pensionireformi, sama põhjendusega kaitseväe luuret puudutava seaduse, sama põhjendusega päästeseaduse,” meenutas Helme. Ta toob välja, et presidendil pole pikemat aega olnud palgal õigusnõunikku, siis see ei takista presidendil olemast põhiseaduse asjatundja, leides igas praeguse koalitsiooni poliitilises valikus vastuolu põhiseadusega. 

“Tavaliselt on selleks paragrahv 12, mis keelab diskrimineerimise. Mul on tungiv soovitus Kaljulaidil lugeda põhiseadus lõpuni läbi, siis ta avastab, et juba natukese aja pärast tuleb viies peatükk “Vabariigi president”, mis paneb väga täpselt paika tema võimupiirid. Seaduste vetostamine poliitiliste argumentidega ei kuulu tema õiguste hulka,” kirjutas Helme.

“Et ta seda pidevalt siiski teeb, tähendab, et ta kuritarvitab võimu ja rikub põhiseadust – nende kahe asja eest peaks ta ametist tagandama,” märkis rahandusminister. “Et ta teeb seda teeseldes, nagu oleks põhjus mitte poliitiline vaid põhiseaduslikkuse kontroll, teeb tast aga valetaja, mis on talle endale nii kallites avatud ja sallivate ühiskondade poliitilises kultuuris tagasi astumise põhjuseks.”

Helme sõnul on võetud põhiseaduse paragrahv, mis ütleb, et Eestis ei tohi inimesi taga kiusata nende maailmavaate ja veendumuste pärast, ja muudetud see nuiaks, millega Helme sõnul pekstakse normaalset ühiskonda tükkideks.

“28 aastat tagasi vastu võetud põhiseaduses ei olnud päris kindlasti peidetult sisse kirjutatud kõigi tänase päeva agressiivsete vähemuste võimalust suruda kõik normaalsed inimesed oma tahte alla, nii nagu ei olnud sinna sisse kirjutatud, et valimistel väljendatud poliitilist tahet saab nurjata läbi kohtuliku aktivismi või presidendi kantselei lahmiva sisepoliitilise laamendamise,” lisas minister.

“Kui nii siiski on kujunenud, siis tuleb küsida, kas Eesti on küps põhiseaduse uueks versiooniks. Selliseks, mis võtab arvesse meie ajastu hullusi ning välistab võimaluse, et põhiseadusega lammutatakse põhiseaduslikku korda,” lausus Helme.

POSTITA KOMMENTAAR

Palun sisesta kommentaar !
Palun sisesta oma nimi