Toidukaupade hinna jaotust tarneahelas vaadelnud Eesti Konjunktuuriinstituut märkis, et 2023. aasta kolmanda ja neljanda kvartali võrdluses on muutused väikesed, kuid jätkuvalt on üldistavalt kasvanud kaubanduse osakaal lõpphindadest.
Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi tellitud uuringu teine osa näitab üldistatult, et toiduhinnad on kokkuostu tasemel langenud, kuid see ei ole tarbijate jaoks märkimisväärset hinnalangust toonud. Samuti on jätkuvalt kaubanduse osa toidukaupade hinnas pigem tõusev. Uuringus vaadeldi piima-, teravilja- ja lihatoodete ning köögivilja ja munade hinna kujunemist.
Eesti Konjunktuuriinstituudi juht Peeter Raudsepp sõnas, et jaehinna jagunemise tutvustamine tarbijatele aitab luua paremat arusaama sellest, millest toiduainete hinnad koosnevad. „Suurem läbipaistvus hindade osas aitab harida nii tarbijat, kui luua vastutustundlikumat hinnastamist, sealhulgas saab tarbija vajadusel muuta ka oma ostukäitumist,“ ütles Raudsepp ning lisas, et viimased kaks aastat on toiduainete hinnad nii oluliselt tõusnud, et kuigi võib täheldada jaehindade stabiliseerumist või langust, ei ole see tarbijale tuntav. „Oleme ära harjunud järskude tõusudega ning mõnesendised muutused ei pälvi enam enamuse tarbijate tähelepanu,“ ütles ta.
Uuringu tulemustest selgub, et 2023. aasta viimases kvartalis kasvas piima kokkuostuhind võrdluses kolmanda kvartaliga Eestis 100 kilogrammi kohta 40,35 eurolt 42,69 eurole. Sarnaselt tõusis kokkuostu hind ka Euroopa Liidus tervikuna. Kilepiima jaehinda Eestis see ei mõjutanud ning kilepiima liitrihind langes võrdluses kolmanda kvartaliga 0,06 eurot.
Ühe liitri kilepiima hind 2023. aasta neljandas kvartalis oli 0,83 eurot, neljandas kvartalis oli hinnaks aga 0,77 eurot. Teist kvartalit järjest langes kaubanduse osakaal kilepiima hinnas. 2023. aasta kolmandas kvartalis oli kaubanduse osakaal 11 protsenti ehk 0,09 eurot, kuid neljandas kvartalis kaheksa protsenti ehk 0,06 eurot. Võrdluses kolmanda kvartaliga kasvasid nii tööstuse kui ka tooraine osakaalud, vastavalt 34,76 protsendilt 35,4 peale ning 37 protsendilt 40-protsendini.
Raudsepp lisas, et ka piima üheliitrise purepakendi jaehind on tagasihoidlikult langenud – kaks senti, kuid vastupidiselt kilepiimale on seal kaupmehe osa kasvanud nüüdseks 27 protsendini koguhinnast, samas näiteks 2020. aasta esimeses kvartalis oli see veel vaid 19 protsenti. „2022. aastal sai purepakendi puhul 34 protsenti toote jaehinnast piimatootja, nüüd aga 26 protsenti. Tööstuse osakaal hinnast on jäänud üldiselt sarnaseks, olles praegu 30,4 protsenti lõpphinnast, 2022. aasta esimeses kvartal oli see näitaja 30,5 protsenti,“ rääkis Raudsepp.
Juustude, nii Edami kui Gouda puhul kasvas kaubanduse osakaal jaehinnast kolmanda ja neljanda kvartali võrdluses. Edami puhul toimus ka üldine hinnakasv kilohinnas 11,3 euro pealt 11,5 euroni. Kaubanduse osa sellest kasvas 2,2 protsendipunkti, tööstuse ning tooraine osakaal langesid vastavalt 1,3 ja 0,8 protsendipunkti. Gouda kilohind langes 11,3 euro pealt 11 eurole. Kaubanduse osakaal kasvas 1,8 ja tooraine osa 0,4 protsendipunkti, tööstuse osa langes 2,2 protsendipunkti.
„Sarnaselt piimatoodetele on ka teraviljatoodetes 2023. aasta viimases kvartalis pigem kasvanud kaubanduse osakaal ning langenud tooraine osakaal. Näiteks nisujahu hind tarbijale eelmise aasta teises pooles ei muutunud, kuid kaupmeeste osa kasvas 2,2 protsendipunkti, 0,36 eurolt 0,39 sendile – samas langes tööstuse osa 0,02 eurot ja tooraine osa 0,01 eurot. Saia ja leiva puhul on samuti näha sarnast trendi – muutused ei ole suured, kuid pigem kaupmehe kasuks,“ sõnas Raudsepp.
Köögiviljade segmendis on olukord kirjum. Tavakartuli hind langes kvartalite võrdluses 16 senti. Kuid ka hinnalanguse olukorras on kasvanud kaubanduse osa, 39 protsendilt 41-ni, ning langenud tootja osakaal 44-lt 43 protsendini. Samas näiteks mahekartuli, tavaporgandi, peakapsa ja kurgi jaehinna jagunemises on toimunud vastupidine liikumine – kaubanduse osakaal on langenud ning seda kohati märkimisväärselt. Näiteks porgandi puhul 42-lt 32 protsendini ning kurgi puhul 35 protsendilt 17 protsendini. Vastavalt on tõusnud tootja osakaal.
Raudsepp tõi ka välja, et sealiha kokkuostuhind Eestis on võrdluses 2023. aasta kolmanda kvartaliga langenud 2,14 euro pealt 2 eurole. See aga ei ole mõjutanud näiteks koduse hakkliha kilohinda, mis on tõusnud 14 senti. Tooraine hinna osakaal hakkliha puhul on langenud 2,8 protsendipunkti ehk 50 protsendi pealt 47 peale. Kasvanud on tööstuse osakaal 20 protsendi pealt 22-ni ning kaubanduse osakaal 13 protsendi pealt 14-ni. Veisehakkliha kilohind on samuti tõusnud 11,7 eurolt 11,9 euroni, sarnaselt sealihale on ka seal kasvanud kaubanduse ning tööstuse osa ning langenud tooraine osakaal.
Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) eesmärgiks on aidata kaasa Eesti majanduse arengule. EKI kogub, töötleb ja analüüsib majandusinformatsiooni nii, et selle põhjal saaks teha kvaliteetseid makro- ja mikromajanduslikke otsuseid.
