Kaitseväe juhataja kindral Martin Herem võttis esmaspäeval õppusel Kevadtorm vastu president Alar Karise, kelle sõnul töötas kõik nii nagu peab.
Külastuse eesmärk oli tutvustada riigipeale käimasoleva õppuse käiku ning tegevusi, samuti külastati ühiselt erinevaid õppusel osalevaid üksuseid, saades ülevaate nende väljaõppest ja ülesannetest nii rahu- kui sõjaajal.
„Ma sain toimuvast ülevaate ja kõik töötab nii nagu peab, minu arusaamise järgi,” ütles president Alar Karis. Riigipea lisas, et üksused peavad olema valmis ja ta usub nende valmisolekusse oma ülesandeid täita – noored lähevad Kevadtormil maastikule selleks, et olla targemad, tugevamad ja paremad, et kaitsta Eesti riiki.
Aktiivsete lahingute etappi jõudnud õppust külastades väisas president koos kaitseväe juhatajaga nii õppuse juhtstaapi ja selle allüksuseid Pärnu lähistel, 1. jalaväebrigaadi põhijuhtimispunkti maastikul, kui ka 25. suurtükiväepataljoni Kilingi-Nõmme ja liitlaste eelpaigutatud lahingugrupi üksust Abja-Paluoja kandis.
Kevadtormi olulisusest rääkides märkis president Karis, et õppus ei ole oluline mitte ainult Eestile, vaid ka liitlasvägedele, kes Eesti kaitsesse panustavad ning kes on õppusel rohkearvuliselt esindatud – koos ollakse valmis õppima ja koostööd tegema.
Kaitseväe juhataja andis õppusel osalevate sõdurite ja reservväelaste üldisele valmisolekule peamisteks eelseisvateks õppelahinguteks kõrge hinnangu.
„Kindlasti saab rahul olla sellega, mis tasemel peastaap ja diviis suudavad õppust läbi viia. Üheaegselt on käimas kolm suhteliselt erinevat operatsiooni – kaitselahingud, tagalakaitse ja rannikukaitse ja kõik need veel erinevate väeliikide ja liitaste osalusel. See viitab kahtlemata meie kaitseväelaste heale tasemele. Kuigi õppused on alles intensiivsema osa alguses, tundub, et ajateenijad on möödunud aasta jooksul oma erialad selgeks õppinud ja reservväelased pole möödunud aastatega oma erialaseid oskuseid unustanud,“ ütles kaitseväe juhataja kindral Herem.
Kaitseväe juhataja sõnul tuleb kindlasti tunnustada kohalikke elanikke, kes õppustesse toetavalt ja mõistvalt suhtuvad. „Kokkuvõttes tahan rõhutada, et sellised õppused on meile äärmiselt vajalikud Eesti kaitseväe üksuste väljaõppeks ja liitlastega koostöö harjutamiseks. Piirdudes ainult õppustega kaitseväe harjutusaladel, ei saaks me kunagi aru oma tegevuste mastaabist ja komplekssusest,“ sõnas kindral Herem.
Kevadtorm on kaitseväe aasta suurim õppus, mida juhib Eesti diviis. Õppuse käigus harjutatakse nii sõjaliste operatsioonide planeerimist ja elluviimist kui ka tõhustatakse koostööd Eesti ja liitlasriikide üksuste vahel. Õppusel osalevad nii tegevväelased, ajateenijad, reservväelased, kaitseliitlased kui ka liitlasriikide sõdurid.
Õppusest Kevadtorm võtavad osa nii maa-, õhu- kui mereväe üksused, kaasatud on nii diviisi staap, 1. ja 2. jalaväebrigaad, toetuse väejuhatus, küberväejuhatus kui ka teised kaitseväe ja Kaitseliidu üksused. Kevadtormil osalevad nii Eestis teenivad NATO lahingugrupi kui ka õppuste ajaks siia saabunud kaitseväelased liitlas- ja partnerriikidest. Õppusel osaleb kokku ligikaudu 14 000 võitlejat.
