Haridus- ja teadusministeerium soovib kahe möödunud aastaga sarnaselt ka sel õppeaastal siduda põhikooli lõpueksamite tulemused lahti kooli lõpetamise tingimustest.
Haridus- ja teadusministeerium saatis oma partneritele kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks muudatusettepaneku, mille kohaselt on lõpueksamid sel õppeaastal kohustuslikud, kuid eksamitulemused ei ole põhikooli lõpetamise otsuse tegemise aluseks. Ühtsete põhikooli lõpueksamite ja põhikooli koolieksamite hindamistulemused esitatakse muudatusettepaneku järgi sel õppeaastal protsendina maksimaalsest tulemusest. Vastava ettepaneku esitasid ministeeriumile märtsi alguses Eesti Õpilasesinduste Liit, Eesti Õpetajate Liit, Eesti Haridustöötajate Liit ja Eesti Koolijuhtide Ühendus.
Haridus- ja teadusministri Liina Kersna sõnul on ettepanek igati õigustatud, sest õpilaste õppimisvõimalused on viimastel aastatel olnud ebavõrdsed. “Praegused põhikoolilõpetajad on kogu viimase kooliastme ehk 7.-9. klassini pidanud koroonaviiruse leviku tõttu õppima ebamäärastes tingimustes, sest nakkuskollete tõttu on vaheldunud kontakt- ja distantsõpe ning paljud õpilased on pidanud ka eneseisolatsiooni tõttu nädalaid distantsilt iseseisvalt õppima,” selgitas Kersna.
“Õpilaste ja õpetajate seas tehtud uuringute põhjal saame öelda, et distantsõpe ei ole kontaktõppega samaväärne. Näiteks Tallinna Ülikooli distantsõppe uuringus hindas 28 protsenti õpilastest distantsõpet vähem tõhusaks kui tavaõpet. 50 protsenti õpetajatest leidis, et distantsõpe oli vähem efektiivne kui tavapärane õppekorraldus ja 42 protsenti õpetajate hinnangul omandasid õpilased ainekava materjali vähem,” lisas Kersna.
Ministri sõnul on muudatus kavas kehtestada selle õppeaasta kohta. “Õpilased saavad eksamile üksikasjaliku tagasiside protsendipunktides ning ükski õpilane ei pea muretsema, et eksamitulemus mõjutab tema põhikooli lõpetamist,” ütles minister.
Eelmisel, 2021. aasta kevadel olid Harju- ja Ida-Virumaa 10.–11. klassi õpilased 15 nädalat distantsõppel ning 5.–8. klassi lapsed 13 nädalat distantsõppel. Üle Eesti olid kõige väiksemad ehk 1.–4. klassi lapsed kokku seitse nädalat ja üheksandikud üheksa nädalat distantsõppel. Sel õppeaastal ei ole olnud üleriigilist distantsõpet kõigile koolidele korraga, kuid viiruse leviku tõttu on mitme piirkonna koolid korraga või üksikult või ka klasside kaupa olnud erineva aja distantsõppel. Ministeeriumi kogutud andmete põhjal oli näiteks jaanuari teises pooles 40 protsenti üldhariduskoolides vähemalt üks klass distantsõppele suunatud ja kokku oli distantsõppel vähemalt 15 600 õpilast.
Põhikooli lõpueksamite tulemused on kooli lõpetamise tingimustest olnud lahti seotud ka kahel eelneval õppeaastal, mil koroonaviiruse levik on õppetööd mõjutanud. Õpilasel on kohustus küll lõpueksamid teha, kuid nendel lõpueksamitel puudub lävend. Tulemus esitatakse protsendina eksami maksimaalsest tulemusest. Tavapäraselt loetakse eksam sooritatuks, kui see on tehtud vähemalt rahuldavale tulemusele ehk lävendiks on 50 protsenti.
Muudatusettepanek esitati kooskõlastamiseks Eesti Linnade ja Valdade Liidule ning arvamuse avaldamiseks Eesti Koolijuhtide Ühendusele, Eesti Õpilasesinduste Liidule, Eesti Haridustöötajate Liidule, Eesti Õpetajate Liidule, Õpetajate Ühenduste Koostöökojale, Eesti Võõrkeeleõpetajate Liidule ning Eesti Lastevanemate Liidule. Pärast kooskõlastusringi läbimist arutab muudatusettepanekut valitsus, kes teeb ka lõpliku otsuse.
