Euroopa Liidu liidrid arutavad neljapäeval ühenduse järgmist seitsmeaastast eelarvet, kuid lahkarvamuste tõttu tõenäoliselt leppeni veel ei jõuta.
Vaidlus raha ümber on seekord eriti keeruline, kuna blokist lahkus äsja Ühendkuningriik, jättes endast maha umbes 75 miljardi eurose augu. Prantsuse presidendi Emmanuel Macroni sõnul ei tohiks see tähendada, et EL peab oma ambitsioone kärpima.
Saksa kantsler Angela Merkel prognoosis väga keerulisi kõnelusi ja osa ametnikke valmistusid kõneluste venimiseks nädalavahetusse.
“Me ei ole praeguse olukorraga rahul, sest netomaksjate tasakaalu ei ole veel korralikult arutatud,” ütles Merkel kohtumisele saabudes.
Tippkohtumise võõrustaja, Euroopa Ülemkogu alaline eesistuja Charles Michel alustas läbirääkimisi eraviisiliste kohtumistega liikmesriikide liidritega. Ta alustas Rootsist, mis on vastu eelarve suurendamisele.
“Ma olen veendunud, et järgmistel tundidel või päevadel on võimalik teha edusamme,” ütles Michel ajakirjanikele. “Viimased sammud kompromissi leidmiseks on alati kõige keerulisemad, kuid ma arvan, et kõik variandid on meil otsustamiseks laual.”
Mitte kõik ei jaga Micheli optimismi. Osa EL-i allikate sõnul on erimeelsused niivõrd suured, et tippkohtumine võib kiirelt lõppeda ja küsimuse arutamine võidakse edasi lükata.
Macron, kes tahab kaitsta põllumajandustoetusi ja eraldada rohkem raha ka Euroopa kaitseprojektidele, ütles et on valmis pikkadeks läbirääkimisteks.
“Ma võtan nii palju aega kui on vaja, et jõuda ambitsioonika leppeni, mis kaitseb huvisid, mida ma esindan,” ütles Macron. “Kui kõik toovad veidi kompromissi ja ambitsiooni vaimu, on võimalik sel tippkohtumisel leppeni jõuda. See võib võtta tunde, õhtuid, päevi. Ma olen selleks valmis.”
Macron lisas, et oleks vastuvõetamatu, kui Euroopa reageerib Ühendkuningriigi lahkumisele oma eelarve kärpimisega.
Soome peaminister Sanna Marin kritiseeris aga Prantsuse liidri kulutamisplaane ja ütles, et blokk peab ühe oma suurima netopanustaja lahkumise järel realistlik olema.
Mõttekoja European Policy Centre analüütik Marta Pilati ütles: “Sel tippkohtumisel lepet tõenäoliselt ei tule. Kõik liikmesriigid ei näita valmidust kompromissile minna.”
Mitmeaastase eelarveraamistiku minimaalne suurus on veidi üle triljoni euro. Vaieldakse selle üle, kui palju eelarve seekord tõusma peaks ja kuidas seda erinevate valdkondade ja riikide vahel jagada.
Eelmise eelarveraamistiku suurus oli 2018. aasta hindades 1,08 triljonit eurot.
Austria, Taani, Holland ja Rootsi tahavad eelarvet kärpida ja Brexitist mahajäänud augu ainult osaliselt katta.
Euroopa Parlament nõuab aga eelarve suurendamist 1,32 triljoni euroni, et rahastada muuhulgas eesmärki teha Euroopa Liit 30 aastaga kliimaneutraalseks.
Ida- ja Lõuna-Euroopa riigid puksivad vastu bloki elatustaseme ühtlustamiseks mõeldud ühtekuuluvuspoliitika (ÜKP) rahastuse vähenemisele. Riigid nagu Prantsusmaa, Hispaania ja Poola nõuavad ka põllumajandustoetuste säilimist.
Euroopa Komisjon on eelarveeesmärgiks seadnud 1,13 triljonit eurot, samas kui Michel tegi 1,09 triljoni eurose ettepaneku, mis näeks ette kärpeid ühtekuuluvuspoliitikale ja põllumajandusele.
Micheli plaanil on aga vähe toetajaid. Euroopa Parlament nimetab Micheli pakutut liiga väheseks. Saksamaa hinnangul on see tagasiminek ja Hispaania on kritiseerinud Micheli plaani põllumajanduse olulise rolli mitte tunnustamises ühtekuuluvuses.
Austria kantsler Sebastian Kurz säutsus Twitteris, et Viini panus eelarvesse ei tohi “mõõtmatult kasvada” ja ta lükkas Micheli pakutud kompromissi tagasi.
