Läti välisminister Edgars Rinkēvičs suhtus kolmapäeval NATO Baltimaade ja Poola kaitseplaani jõustamisse optimistlikult ning pidas Ankara vastuseisu katseks kaitsta Türgi julgeolekuhuve.
“Me peame võtma osa vastutusest selle eest, et andsime Türgile kunagi kandidaatriigi staatuse ning alustasime kõnelusi ajal, kui mitmed suured Euroopa Liidu riigid ütlesid, et Türgist ei saa iial EL-i liige. See on muidugi kahandanud Türgi soovi viia läbi reforme, mida me näha tahaksime,” ütles Rinkēvičs seimi väliskomisjonile.
Türgi ähvardust blokeerida NATO kaitseplaani Baltimaade ja Poola suhtes tuleks näha suuremas kontekstis, rõhutas minister.
“Türgi ei blokeeri Baltimaade ja Poola kaitseplaani. Asi on peenemates küsimustes. Türgi tahab oma julgeoleku ja huvidega arvestamist muudes NATO dokumentides. Alliansil on mitmeid plaane ja Türgi tahab enda plaani ja meie regiooni plaani heakskiitmist ühiselt kõigi teiste plaanidega, kuid probleem seisneb Türgi hoiakus Kirde-Süüria suhtes, samuti küsimuses, keda kutsuda terroristiks ja keda mitte,” lisas Läti minister.
Ainus viis seda lahendada on läbi valuliku diplomaatilise protsessi, üritades koordineerida huve ja vaatenurkasid, lisas Rinkēvičs.
“Me ei toeta Türgi operatsiooni Kirde-Süürias ega rakettide ostmist Venemaalt. Oleme vägagi teadlikud Türgi rollist alliansis ning see pole mustvalge küsimus. Muidugi me võime hukka mõista ja avaldusi teha, kuid see ei paranda ei NATO-t ega Türgi piirkondade julgeolekut,” sõnas Läti välisminister.
