Hullunud rahvahulk, mis kolmapäeval USA kongressihoonesse tungis, on Donald Trumpi aastaid kestnud üleskütmise tagajärg ja tipnes katsega takistada demokraatlikku protseduuri, mis pidi lõpetama tema põhiseadusvastase soovi võimule jääda, kirjutas uudisteagentuur Associated Press.
Aset leidnud stseenid – politseitõketest läbimurdmine, akende lõhkumine ja võimurajatise hõivamine – olid sellised, mida ameeriklased on harjunud kaugelt nägema autoritaarsete režiimide puhul.
Kuid vägivald, mis tõi Kapitooliumis kaasa tulistamise, surmajuhtumid ja senati relvastatud hõivamise, algas mehest, kes vandus kaitsta demokraatlikke tavasid. Mässajad tegid seda kõike tema nimel.
“See on riigipöördekatse, mida õhutas USA president,” ütles USA presidendiameti ajaloo uurija Michael Beschloss.
“Me oleme tunnistajaks pretsedenditule momendile, mil president tahab tõmmata rahvahulga vandenõusse omaenda valitsuse vastu. See on täielikus vastuolus nende demokraatia ideedega, millel riik on üle kahe sajandi püsinud.”
Valimiskogu hääletuste kinnitamine, mis vormistab valitud presidendi Joe Bideni võidu, on põhiseaduslik tseremoonia, millega näidatakse Ameerika demokraatia tugevust. See katkestati mõni tund pärast seda, kui Trump kõnes toetajatele sütitavalt tegusid nõudis, nimetades seda võitluseks “valimisvarguse” peatamise nimel.
“Pärast seda me läheme alla – ja ma olen seal koos teiega – me läheme alla, me läheme Kapitooliumi juurde,” ütles Trump, “ja rõõmustame oma vapraid senaatoreid ja kongresmene ja võib-olla ei rõõmusta nii väga just kõiki nende hulgast”.
Trumpi kõne võis olla vihast kantud lahkumiskõne, kuid paljud võtsid seda üleskutsena vastuhakule.
Märatsejad tungisid läbi Kapitooliumi julgeolekujõudude ahela, lõhkusid aknaid, varastasid mälestusesemeid ja mõnitasid institutsiooni endast võimukeskuses tehtud fotodega.
Üks tegelane hõivas esindajatekoja spiikri Nancy Pelosi ametitooli ja teine tema büroo. Mütsidel kantud kirjaga “Teeme Ameerika taas suureks” tormati läbi turistidele tuttava statuudisaali, kus on Ühendriikide ajaloo suurkujude skulptuurid.
Ametisseastumise tribüüni, kus Biden kahe nädala pärast käe piiblile paneb, kasutas politsei vägivaldse rahvahulga suunas pipragaasi laskmiseks.
Presidendi vihast ei pääsenud isegi talle nii ustav Mike Pence, kes ütles, et ei saa järgida presidendi soovi valimised tühistada, kuna tal pole selleks põhiseaduslikku õigust.
Kuid eeltöö vägivallapuhanguks tehti ammu enne üle piiri läinud meeleavaldust. Trump on kõrvale hoidnud võimu rahumeelsest üleandmisest. Ta väidab, et valimised võltsiti ja ta on esitanud katteta süüdistusi pettuste kohta, mille paljud föderaalkohtud tagasi lükkasid ja millega ei nõustunud ka tema endine justiitsminister.
Õli valasid tulle veel kümned vabariiklased, kes olid valmis hääletustulemusi vaidlustama, teades selle ürituse lootusetust, sest see võib lõpplahendust edasi lükata, aga mitte tulemust muuta.
Trump keeldus tegelikkust tunnistamast, väites, et võitis ülekaalukalt kogu riigis, ehkki kaotas Bidenile seitsme miljoni häälega. Kuid tal oli hulgaliselt toetajaid, kes olid valmis kaasa elama jõupingutustele valijate otsuse õõnestamiseks.
Mõni nädal tagasi kirjutas Trump Twitteris: “Suur protest 6. jaanuaril Washington DC-s. Olgem seal, läheb rajuks!” Ja isegi kui ta oma parteikaaslased kutsusid üles vägivalda karmilt hukka mõistma, Trump keeldus.
Ta veetis enamuse kolmapäeva pärastlõunast Ovaalkabinetis, vaatas suurelt teleekraanilt Washingtonis puhkenud vägivalda, koondades peatähelepanu Pence’i ebalojaalsusele.
Tema vastumeelsus on näha videol, kus ta kutsus mürgeldajaid rahunema ja koju minema, korrates ikka valimisvõltsingu süüdistust. Ta ütles protestijaile: “Me armastame teid. Te olete väga erilised.”
Twitteris ei mõistnud ta vägivallatsejaid hukka, vaid kirjutas: “Need on asjad, mis juhtuvad siis, kui suurtelt patriootidelt, keda on nii kaua halvasti ja ebaõiglaselt koheldud, riisutakse ilma tseremoonitsemata ja kurjal moel nende püha üleriigiline valimisvõit.” Ta kutsus neid seda päeva meeles pidama, sest kunagi peetakse seda pigem kuulsuse- kui mässupäevana.
Hiljem kustutati see postitus Twitterist.
Viimane vabariiklasest president enne Trumpi George W. Bush ütles: “Mäss kahjustab rängalt meie riiki ja mainet”. “Vägivaldse rünnaku Kapitooliumile ja kongressi põhiseadusliku istungi katkestamise viisid läbi inimesed, kelle kirgi kütsid üles valelikkus ja valed lootused,” ütles Bush.
Viimati tungiti USA Kapitooliumi kallale 1814. aastal, kui britid seda sõja käigus ründasid ja põlema panid, kinnitab USA Kapitooliumi ajalooühing. Sisevõitluse puhul, mida on õhutanud president, saab see meenutada vaid kodusõda, kinnitas ajaloolane Julian Zelizer.
“See on rünnak valitsuse vastu,” ütles Princetoni ülikooli õppejõud. “President on üles kütnud lõhestamist ja kutsus üles sellele protestile, kutsus üles kaosele. Me pole varem midagi sellist näinud,” ütles Selizer.
