Ukrainas põhjustab pingeid 2019. aastal vastuvõetud seadus, mis kinnistas ukraina keele peamise riigikeelena ja näeb ette, et venekeelsed keskkoolid ja veebipoed läheks üle ukraina keelele.
Jaanuaris jõustus seaduse punkt, mis nõuab, et klienditeenindajad poodides, restoranides ja mujal teenindussektoris kõnetaks kliente ukraina keeles kui just klient spetsiifiliselt teist keelt ei palu.
Kui keegi jääb vahele seaduse rikkumisega kaks korda sama aasta jooksul, võib teda oodata 200 eurone trahv. Trahvisumma moodustab pea poole riigi keskmisest palgast, kuid seni ei ole kedagi veel karistatud.
Kiievi ametnike sõnul on algatuse mõte taaselustada riigikeelt ja rahvusidentiteeti, mis jäi Vene keisririigi ja Nõukogude Liidu ajal unarusse.
Algatus kogus hoogu pärast 2014. aastat, mil Venemaa annekteeris Krimmi ja hakkas toetama separatiste Ida-Ukrainas. Venemaa õigustas sammu vajadusega kaitsta venekeelseid elanikke.
Moskva süüdistab Ukrainat regulaarselt russofoobias ja rahuprotsessi õõnestamises ning mõistis jaanuaris uue keeleseaduse hukka.
Hiljutise küsitluse järgi toetab seadust umbes 62 protsenti ukrainlastest, kellest enamik on kakskeelsed. Vastu on seadusele 34 protsenti.
Ühiskonnas on seadus aga sügavaid lõhesid tekitanud. Mariupoli loomaarst Galõna Lekunova rääkis, et seadus kujutab endas diskrimineerimist. Reaktsioonina hakkas ta pakkuma 50-protsendist allahindlust venekeelsetele klientidele.
“Kui ma töötan, maksan oma töötajatele palka ja makse, pole see kellegi asi, mis keeles ma seda teen,” ütles ta ning lisas, et kui hakatakse trahve kehtestama, kaalub ta Venemaale kolimist.
Samuti on uus seadus on toonud välja lõhed valitsuses.
Kultuuriminister Oleksandr Tkatšenko tegi veebruaris ettepaneku trahvide kehtestamine edasi lükata ja tulla välja keeleõppe programmiga.
Teisalt ütles riigikeele kaitse volinik Taras Kremin, et teenindussektorile anti seadusemuudatusega kohanemiseks juba niigi poolteist aastat aega.
Julgeoleku- ja kaitsenõukogu sekretär Oleksi Danilov peab lahenduseks aga hoopis teise keele prioritiseerimist.
“Meie riigi julgeoleku garantii on meie noorte inglise keele oskus,” ütles ta hiljutisel konverentsil.
