Joko Widodo vannutati pühapäeval teiseks ametiajaks Indoneesia presidendiks.
Sisepoliitilised rivaalid, välisriikide presidendid ja parlamendiliikmed võtsid pealinnas Jakartas osa tseremooniast, kus Widodo (58) ja asepresident Ma’ruf Amin (76) andsid ametivande.
Widodo alistas aprillis peetud presidendivalimistel kindlalt erukindral Prabowo Subianto, võites teise viieaastase ametiaja.
President andis ametivande parlamendis, mille lähistel oli julgeolekutöötajaid rohkem kui Widodo toetajaid, pealinnas Jakartas oli tänavatel umbes 30 000 korrakaitsjat.
Võimud olid keelustanud pühapäeval rünnakuohu tõttu meeleavaldused.
“Ma kartsin, et islami(fundamentalistid) võtavad riigi üle, kui ta kaotab,” ütles üks Widodo toetajatest. “Ma olen moslem, kuid ma ei taha sellist liikumist siia,” lisas ta.
Jokowina tuntud president ütles, et tema viimase ametiaja sihiks on teha lõpp vaesusele ja 260 miljoni elanikuga Indoneesia muutmine arenenud riigiks, mis võiks 2045. aastaks kuuluda maailma viie suurima majanduse sekka.
“Kutsun ministreid, riigiametnikke ja bürokraate neid eesmärke tõsiselt võtma,” ütles president parlamendile ja lisas, et tema eesmärkidele mittepühendunud ametnikud lastakse lahti.
Widodos, Indoneesia poliitilise ja sõjalise eliidi välises populaarses heavy metal muusikat armastavas endises ärimehes nähti 2014. aasta presidendivalimiste võidu järel USA toonase presidendi Barack Obama Indoneesia vastet.
Tema juhtimisvõime on aga langenud üha suurema kriitika alla kriiside tõttu, mis ähvardavad tema teisele ametiajale varju heita.
Widodo ees seisvad väljakutsed küündivad üleriigilistest valitsusvastastest meeleavaldustest sudu tekitavate metsapõlenguteni ning ohvreid nõudnud rahutustest Paapua provintsis Kagu-Aasia suurima majanduse kasvutempo aeglustumiseni.
“See on Jokowi poliitilise juhtimise seni madalaim punkt,” ütles Jakartas asuva Strateegiliste ja Rahvusvaheliste Uuringute Keskuse teadur Arya Fernandes. “See on presidendi jaoks proovikivi otsustava tähtsusega ajal.”
