Statistikaameti andmetel ehitasid Eesti ehitusettevõtted selle aasta teises kvartalis Eestis ja välisriikides kokku 8 protsenti vähem kui 2019. aasta samas kvartalis; vaid Eesti ehitusturgu arvesse võttes vähenes ehitusmaht 5 protsenti.
Eesti ehitusettevõtted ehitasid omal jõul 743 miljoni euro eest, sellest hooneid 503 miljoni ja rajatisi 240 miljoni euro eest. Eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes ehitati hooneid 12 protsenti vähem ja rajatisi – muu hulgas teid, sildu, sadamaid, magistraaltorustikke, side- ja elektriliine ja spordiväljakuid – 2 protsenti rohkem, teatas statistikaamet.
Statistikaameti juhtivanalüütiku Merike Sinisaare sõnul mõjutas kohalikku ehitusturgu enim hooneehitusmahtude vähenemine ligi kümnendiku võrra. “Rajatiste ehitusmahud on hakanud sel aastal võrreldes eelmise aasta sama ajaga kasvama, kuid see ei suuda siiski korvata hoonete ehitusmahtude kahanemist,” lisas Sinisaar pressiteates.
Välismaal tegutsevate Eesti ettevõtete ehitusmaht vähenes aastaga ligi poole võrra. Seal ehitati vähem nii hooneid kui ka rajatisi. Välisriikides tehtud ehitustööde osatähtsus kogu ehitusmahus oli 5 protsenti, aasta varem 9 protsenti.
Ehitisregistri andmetel sai kasutusloa 2177 uut eluruumi ehk ligi viiendiku võrra rohkem kui aasta varem. Enim neist valmis Tallinnas, pealinna lähiümbruse valdades ja Tartumaal. Ehitusluba väljastati 1869 eluruumi ehitamiseks, mida oli 2 protsenti rohkem kui möödunud aasta teises kvartalis. Eelistatuim elamutüüp on jätkuvalt korterelamu.
Kasutusse lubati ka 286 mitteelamut, kus kasulikku pinda kokku on 306 000 ruutmeetrit. Kõige rohkem lisandus uut kaubandus-, lao- ja tööstuspinda. Võrreldes 2019. aasta sama kvartaliga suurenes nii kasutusse lubatud mitteelamute pind kui ka maht.
