Arenguseire keskuse hinnangul läheb Eesti teisele koroonalainele vastu üsnagi haavatavas seisus.
Kevadises koroonaviiruse esimeses laines sai Eesti majandusharudest kõige vähem kahjustada info- ja sidesektor, kõige keerulisemasse olukorda sattusid aga majutuse, toitlustuse ja reisikorraldusega seotud ettevõtted, selgub arenguseire keskuse raportist pealkirjaga „COVID-19 mõju arengusuundumustele“.
„Eesti majandus läheb koroonaviiruse teisele lainele vastu võrdlemisi haavatavas seisus,“ ütles arenguseire keskuse ekspert Uku Varblane. „Mitmetes majandussektorites on olukorra taastumist oodates puhvrid ära kasutatud ja viiruskriisi uue lainega hakkama saamine on seepärast keerulisem.“
Varblase sõnul on mitmetes sektorites ettevõtted lükanud edasi uued investeeringud ja arendustegevused ning see avaldab negatiivset mõju ka teistele seotud majandusharudele.
„Kuna osade sektorite ettevõtteid mõjutab kasvanud nakkusoht ka otseselt, võib see lähiaastatel kaasa tuua meie majandusstruktuuri teisenemise – paremini edenevad viiruskindlamad majandusharud,“ selgitas Varblane. „Keskmisest haavatavamates sektorites luuakse 14 protsenti lisandväärtusest ja seal töötab 21,2 protsenti ehk enam kui iga viies Eesti töötaja.“
Arenguseire keskuses koostatud COVID-19 kindlusindeksi järgi on 17 majandusharust kõige paremini pidanud kriisile vastu info ja side, tervishoid ning metsa- ja puidutööstusega seonduvad ettevõtted.
„Eesti majandus toetub lähiaastatel ilmselt senisest enam nendele viirusekindlamatele sektoritele,“ ütles Varblane.
Kõige tugevamalt on saanud viiruskriisis kannatada majutuse ja toitlustuse ning meelelahutusega seotud ettevõtted. Koroonakindlusindeks hindab erinevate majandusharude suhtelist mõjutatust viiruskriisist ja indeksi põhineb ettevõtete erinevatel majandusnäitajatel. Indeksi väärtus jääb vahemikku -5, mis märgib suurimat negatiivset mõju, kuni +5, mis märgib vastupidi väikseimat negatiivset mõju. Indeksis on suurim kaal majandusharus tegutsevate ettevõtete käibe muutusel – summaarne käive perioodil märts-august 2020 võrreldes aasta varasema perioodiga –, lisaks võetakse arvesse töötajate arvu muutust nii võrrelduna selle aasta sama perioodiga kui ka eriolukorra järgset dünaamikat. Samuti on indeksi arvutamisel võetud arvesse tööjõukulude muutust ning ka ettevõtete kasumi ja investeeringute muutust eelmise aasta sama perioodiga võrreldes. Sektorite arengudünaamikat on viiruskriisi kõrval mõjutanud ka pikaajalised trendid, näiteks tehnoloogiamahukuse kasv.
Majandussektorite kaupa alustab arenguseire keskus ülevaadete avaldamist viiruskriisi mõjude kohta alates 17. novembrist. Viiruskriisist väljumise stsenaariume esitleb keskus detsembri alguses.
Uuringus pealkirjaga „COVID-19 mõju arengusuundumustele“ selgitatakse viiruskriisiga esile kerkinud trendide ning tõusetunud määramatute tegurite võimalikku tähendust Eesti ettevõtete konkurentsivõimele ja majanduskeskkonna kujunemisele laiemalt.
