Värskelt valminud uuringust selgub, et iga kümnes töökoht Eestis on seotud metsa- ja puidusektoriga, Kesk- ja Lõuna-Eestis on sektoriga seotud aga koguni iga seitsmes töökoht.
Tänu sektorile on Eestis loodud ligi 60 000 töökohta ehk sama palju, kui elab Lääne-Virumaal inimesi. Eriti oluline tööandja on metsa- ja puidusektor maapiirkondades, teatas metsa- ja puidutööstuse liit.
“Kesk- ja Lõuna-Eestis annab metsa- ning puidusektor otseselt või kaudselt tööd koguni 15 protsendile elanikest,” ütles sotsiaalmajandusliku mõju analüüsi tellinud metsa- ja puidutööstuse liidu tegevjuht Henrik Välja ning lisas, et sektor pakub Eesti väiksemates piirkondades rahvusvahelise mastaabiga tööd, mille palgatase ületab riigi keskmist. “Kohalikud metsa- ja puidusektori ettevõtted on viimasel kolmel aastal teinud investeeringuid kokku enam kui miljardi euro väärtuses. Uued tehnoloogiad ja tööprotsesside automatiseerimine ning digitaliseerimine loovad kõrget lisandväärtust pakkuvaid tarkasid töökohti, mis veab palgakasvu.”
Analüüsist selgub, et metsa- ja puidusektoris töötab otseselt ligi 30 000 inimest, mida on sama palju kui Valgamaal elanikke. Teise sama palju panustab sektor Eesti tööhõivesse kaudse ja kaasneva mõjuga.
“Metsa- ja puidusektor loob töökohti väga erinevates valdkondades. Alustades metsamajandajatest, mööblivalmistajatest ja masinaoperaatoritest, lõpetades veoautojuhtide, kauplustes puittooteid müüvate klienditeenindajate ning IT-spetsialistidega, kes arendavad tööstustes paiknevatele masinatele tarkvara. Eestis on vähe sektoreid, mille täiendavate töökohtade loomise kett on pikkuselt võrdväärne,” märkis Välja.
Tartu ülikooli majandusteaduskonna juhataja Kadri Ukrainski sõnul kasvavad täna paljud maakonnad majanduslikus mõttes kiiremini kui Tallinn ja Harjumaa, mõõdetuna SKT-s inimese kohta.
“Kiires kasvus mängivad väga suurt rolli maakondades asuvad puiduettevõtted, kes ekspordivad näiteks Kesk- ja Lõuna-Eesti maakondade tööstustoodangust 30–75 protsenti. Need ettevõtted võimendavad kohalikku nõudlust teenindussektori töökohtade järele ja toovad piirkonda rahvusvahelisi kontakte, ideid ning nutikaid inimesi,” ütles Ukrainski.
Ta lisas, et arvestades rohemajanduse ja keemia- ning materjalitehnoloogia arenguid, on metsa- ja puidusektoris väga palju tulevikupotentsiaaliga valdkondi, mis annavad regionaalarengule kiirust juurde ka edaspidi.
Tänu kümnete tuhandete töökohtade loomisele on metsa- ja puidusektor Eesti regionaalpoliitika tugisammas ning elu säilitaja maapiirkondades. On näiteid, kus sektoris on erialase väljakutse leidnud inimesed, kes on pikalt töötanud Eesti peamistes tõmbekeskustes, kuid kolivad perekonnaga väiksemasse kohta. Välja sõnul on inimese jaoks töökoha valikul olulised arenguperspektiiv ja stabiilsus, kuid üha enam ka väärtuspõhisus.
“Tööstused saavad majanduslikult turbulentsetel aegadel üldiselt paremini hakkama ja pakuvad kindlust. Metsa- ja puidutööstus oli Eestis üks väheseid valdkondi, kus töö käis hoogsalt ka kevadel,” sõnas Välja.
Ta lisas, et puit on tulevikumaterjal, mille rakendusvõimaluste uurimiseks tehakse globaalselt tohutult teadus- ja arendustöid.
“Inimtekkeliste kliimaprobleemide leevendamiseks tuleb leida alternatiive taastumatutele fossiilsetele materjalidele ja puit sobib selleks suurepäraselt,” ütles Välja.
“Kaasaegne puidutööstus vajab võimekaid eksperte, kelle talent ei peitu tugevates kätes, vaid tehnoloogiate ja inseneriteaduste tundmises,” sõnas Välja.
Tema kinnitusel on elektroonika, robootika ja mehhatroonika tulevikualad, mis toovad alati leiva lauale.
“Noored, nähes metsa- ja puidusektoris karjäärivõimalusi, jäävad suurema tõenäosusega Eesti väiksemate piirkondade arengut vedama. Nõudlus tippspetsialistide järele on metsa- ja puidutööstustes väga suur ja palk vääriline. See teadmine võiks anda täiendavat kindlust kodu rajamiseks ja perekonna planeerimiseks väljaspool Eesti suuremaid linnu,” avaldas Välja lootust.
