Euroopa Liidu kalurid peavad loovutama veerandi oma praegustest püügikvootidest Suurbritannia vetes järgmise viie ja poole aasta jooksul, teatas neljapäeval EL-i ametnik.
Euroopa Liidu ja Suurbritannia vahel neljapäeval saavutatud Brexiti-järgne kaubanduslepe näeb ette, et pärast seda üleminekuperioodi lepitakse kvootides kokku iga-aastaselt.
Tegu on kompromissiga. Suurbritannia soovis algselt 60-80 protsendi ulatuses kärpeid EL-i püügikvoodis ja seda ainult kolme aasta jooksul.
Üleminekuperioodil lubatakse kontinendi kaluritel tegutseda Briti vetes vähem kui 12 meremiili kaugusel rannikust.
Paljude Loode-Euroopa kalurikogukondade jaoks on see aga mõru pill neelata, kuna nad on tegutsenud nüüdsetes Briti vetes sajandeid.
Erimeelsused kalanduses olid ühed kõige suurematest takistustest kokkuleppele jõudmises ning ähvardasid kogu protsessi nurjata.
“Pärast 5,5 aastat peetakse uuesti läbirääkimised,” ütles üks Euroopa diplomaat, tunnistades muret, et britid võivad EL-i kalalaevadele oma veed sulgeda.
Ta hoiatas samas: “Kui see ei anna piisavaid tulemusi, annab lepe EL-ile võimaluse samme astuda.”
See tähendab, et kui EL ei ole rahul uue püügikvoodiga, võib ta kehtestada meetmeid ÜK kalandussektori vastu.
Briti läbirääkijad olid selle punkti vastu.
EL-i pealäbirääkija Brexiti küsimustes Michel Barnier lubas neljapäeval, et Brüssel seisab Euroopa kalurite selja taga, kui Suurbritannia 31. detsembril EL-i ühisturult lahkub.
“See kokkulepe nõuab palju jõupingutusi,” sõnas Barnier. “Ma tean, et EL toetab oma kalureid.”
