Briti kohtunik teeb järgmise 4. jaanuaril otsuse, kas anda WikiLeaksi rajaja Julian Assange USA-le välja.
Kohtunik Vanessa Baraitser lükkas pärast neli nädalat kestnud kuulamisi otsuse tegemise eelmisel aastal edasi ja pikendas 49-aastase austraallase eelvangistust.
USA prokurörid on esitanud 49-aastasele austraallasele 18 süüdistust spionaažis ja arvutikuritegudes seoses 2010. aastal WikiLeaksis avaldatud 500 000 saladokumendiga, mis puudutasid USA sõjategevust Afganistanis ja Iraagis. Süüdimõistmise korral ootaks teda kuni 175-aastane vanglakaristus.
Assange’i advokaatide sõnul on kohtuasi poliitiliselt ajendatud võimu kuritarvitamine, mis kahjustab ajakirjandusvabadust ja seab ohtu ajakirjanikud kõikjal maailmas.
USA võimude väitel tungis Assange koos USA sõjaväe luureanalüütiku Chelsea Manninguga Pentagoni arvutisse ja avaldas sadu tuhandeid dokumente, mis puudutasid sõdasid Iraagis ja Afganistanis.
ÜRO inimõigusekspert ärgitas detsembris USA presidenti Donald Trumpi andma armu Julian Assange’ile, kuna WikiLeaksi asutaja ei ole “ameeriklaste vaenlane”.
WikiLeaks “võitleb salastatuse ja korruptsiooni vastu üle terve maailma ja tegutseb seega avalikkuse huvides, nii ameeriklaste kui inimkonna (huvides) tervikuna,” kirjutas Niels Melzer avalikus pöördumises.
“Härra Assange’ile armuandmisega, härra president, saadaksite selge sõnumi õigluse, tõe ja inimlikkuse kohta USA rahvale ja maailmale.”
“Te rehabiliteeriksite julge mehe, kes on kannatanud ebaõigluse, tagakiusamise ja alanduse käes enam kui kümme aastat, seda lihtsalt tõe väljendamise eest.”
Assange’i hoitakse hetkel Belmarshi vanglas Londonis, kus ta ootab Briti kohtu otsust, mis peaks tulema 4. jaanuaril USA väljaandmisnõude kohta.
