Möödunud aastal tasusid e-residentide loodud ettevõtted Eestis makse ligi 17,5 miljonit eurot, mida on kolmandiku võrra rohkem kui 2019. aastal.
2020. aasta tulemus tähistab programmi aastase otsese majandusliku mõju rekordit. Kuue tegutsemisaasta jooksul oli e-residentsuse programmi otsene majanduslik mõju riigieelarvele ligi 54 miljonit eurot.
Rekordiline aasta julgustab e-residentsuse programmi tegevjuhi Lauri Haava sõnul seadma veelgi kõrgemaid sihte. Ta ütles, et majanduslik mõju kasvab hoogsalt, sest ühelt poolt jätkavad laienemist juba asutatud e-residentide Eesti ettevõtted, teisalt loovad e-residendid Eestisse igal aastal tuhandeid uusi firmasid, millest mõni areneb suure tõenäosusega rahvusvaheliseks edulooks.
“Viimasel kolmel aastal on e-residendid loonud ligi 20 protsenti kõigist Eestisse registreeritud osaühingutest. Programm on andnud märkimisväärse panuse Eesti majanduse suuremaks ja mitmekesisemaks muutmisel,” sõnas Haav.
Mullu laekus Eesti riigieelarvesse enim maksutulu USA, Soome, Rootsi, Venemaa ja Ukraina päritolu e-residentide ettevõtetelt. See näitab, et Eesti innovaatilisi digilahendusi hinnatakse kõrgelt nii edumeelsetes ja meist jõukamates riikides kui ka riikides, mille ettevõtjate jaoks laiendab e-residentsus ärilisi võimalusi.
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Suti sõnul on e-residentsuse programmist saanud Eesti digiühiskonna visiitkaart ning maksutulude järjepidev kasv on selge näide programmi vajalikkusest ja potentsiaalist ka tulevikus. “Eestil on väikese riigina e-residentsusest palju võita. Kuue aastaga on meie ettevõtlusruumi lisandunud tuhandeid ettevõtjaid, kelle majandustegevuse tuiksoon asub Eestis. E-residentsuse programm on ajendanud ümber mõtestama traditsioonilise ettevõtluse raame ja pakub suurepärast platvormi paindlikkust hindavatele uue aja ettevõtjatele,” ütles Sutt.
Ta lisas, et programmi majanduslik mõju kasvab ja selle oluline komponent lisaks e-residentide ettevõtete kasvule on täiendava kliendibaasi tekkimine kohalikele ettevõtetele. “Täna on e-residendid kümnete Eesti ettevõtete jaoks oluline või isegi peamine kliendigrupp. E-residentsuse programmi areng loob täiendavaid võimalusi paljudele Eesti firmadele,” märkis Sutt.
Haav toob välja, et enamik Eesti firma loonud e-residentidest tegutsevad üksik- või väikeettevõtjatena. “Nende ärisid iseloomustab agiilsus ja protsessi käigus õppimine. Enamus e-residentide firmasid asutatakse kõrget lisandväärtust loovatesse valdkondadesse. Sarnaselt varasemate aastatega, loodi enim uusi ettevõtteid info ja side sektorisse ning kutse-, teadus-, ja tehnika-alasesse valdkonda,” selgitas Haav.
Ta lisas, et e-residentsuse programm annab võimaluse juhtida rahvusvahelist ettevõtet asukohast sõltumatult, mis mängib olulist rolli ka ettevõtete töökorralduse stabiilsuses koroonapandeemia kestel. E-residendid saavad osa ka Eesti läbipaistvast ning vähese bürokraatiaga ettevõtluskeskkonnast – digitaalne jätkusuutlikkus ja kindlustunne, mida e-residentsuse programm pakub, on selle taha koondanud üle maailma Eesti tulihingelised fännid.
E-residentsuse programm loodi 2014. aasta lõpus eesmärgiga pakkuda välisriigi kodanikele turvalist ligipääsu Eesti riigi e-teenustele. E-residendi digi-ID-kaardi omanik saab dokumente digitaalselt allkirjastada ja logida sisse portaalidesse ja infosüsteemidesse, mis tunnistavad Eesti ID-kaarti. E-residentsus ei anna kodakondsust, maksuresidentsust, elamisluba ja Eestisse või Euroopa Liitu sisenemise luba.
Alates e-residentsuse programmi käivitamisest on tänaseks ligi 80 000 e-residendi Eestisse loonud enam kui 16 000 ettevõtet. Lisaks kaudsele majanduslikule tulule, mis tuleneb muuhulgas e-residente teenindavate Eesti ettevõtete kasvust ja investeeringutest, on programm tegutsemisaastate jooksul toonud Eesti majandusele otsest tulu ligi 54 miljoni euro.
