USA president Joe Biden, kel väidetavalt on Türgi vastuseisust hoolimata kavas tunnustada genotsiidina armeenlaste massilist tapmist sajandi algul, pidas reedel telefonivestluse oma Türgi ametivenna Recep Tayyip Erdoğaniga.
Valge Maja seda vastuolu teates ei maininud, kinnitades vaid, et Biden kutsus üles arendama “konstruktiivseid kahepoolseid suhteid laiendatud koostöövaldkondades ning tõhusalt lahendama erimeelsusi”.
Ühtlasi lepiti kokku kohtuda juunis toimuval NATO tippkohtumisel silmast-silma.
“Mõlemad liidrid olid üht meelt kahepoolsete suhete strateegilises iseloomus ning vajaduses teha tihedamat koostööd kahepoolset huvi pakkuvates küsimustes,” märkis Türgi presidentuur.
Administratsioon ei ole genotsiidi tunnustamise kava veel kinnitanud, kuid Biden lubas seda oma valimiskampaania ajal.
Ametiisikud on vihjanud, et teade tuleb laupäeval, iga-aastasel armeenlaste 1915.-17. aasta massimõrva mälestuspäeval.
Välisministeeriumi pressiesindaja Jalina Porter märkis reedel, et “armeenlaste genotsiidi kohta on oodata teadaannet homme”.
Erdoğan ütles neljapäeval oma nõunikele, et nad kaitseksid tõde nende eest, kes toetavad niinimetatud Armeenia genotsiidi valet, teatas tema kantselei, Bideni kavale viitamata.
Türgi kinnitab, et etniliste armeenlaste tapmine ja väljasaatmine tollases Osmani impeeriumis ei olnud genotsiid, vaid Esimese maailmasõja laiema konflikti tulemus.
Türgi surve ei ole mõningaid suurriike nagu Prantsusmaa ja Saksamaa takistanud seda episoodi genotsiidiks nimetamast, kuid paljud riigid on ametlikust määratlusest hoidunud.
Armeenia kogukonna aastakümnete pikkusest lobitööst hoolimata on järjestikused Ühendriikide presidendid püüdnud vältida selles küsimuses tüli oma NATO-liitlase Türgiga.
Türgi välisminister Mevlüt Çavuşoğlu hoiatas usutluses, et Bideni seesugune samm kahjustaks kahepoolseid suhteid.
“Kui Ühendriigid soovivad suhteid halvendada, on see nende otsus,” lausus ta.
Anakaral ja Washingtonil on mitmeid erimeelsusi, mis on suhetele varju heitnud, alates Vene raketisüsteemide soetamisest Ankara poolt kuni USA toetuseni kurdi võitlejatele.
Ühendriigid pole soostunud ka välja andma islamivaimulikku Fethullah Güleni, keda Türgi süüdistab 2016. aasta riigipöördekatse kavandamises.
