Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus Reformierakonnast allkirjastas esmaspäeval käskkirja, millega eraldatakse ohutusjuurdluse keskusele (OJK) valitsuse reservist 1,6 miljonit eurot reisiparvlaeva Estonia allveeuuringute läbi viimiseks.
Põhimõttelise otsuse eraldada vraki uurimiseks kokku kolm miljonit eurot tegi valitsus kabinetinõupidamisel juba tänavu märtsis, sama summa panustab ka Rootsi. Sel nädalal eraldatud esimene osa Eesti panusest läheb lepingute sõlmimiseks ja hangete korraldamiseks, ülejäänud summa võetakse kasutusele järgmisel aastal.
OJK juhataja ja uuringute juht Rene Arikas ütles Postimehele, et keskuse praegune ülesanne on esialgse hindamise tegemine ja tuvastamine, kas Estonia hukku toona uurinud ühiskomisjoni (JAIC) lõpparuandes toodud järeldused kehtivad endiselt. Uue uurimise juhtriik on Eesti, komisjoni kuuluvad liikmed Eestist, Rootsist ja Soomest.
«Tegevuse ametlik nimetus on esialgne hindamine. Uurimine peab tuvastama laevakeres olevate ning varem teadmata aukude tekkimise põhjused,» kirjeldas Arikas uuringu eesmärki.
Komisjoni töö keskendub ainult pardas olevatele vigastustele ja ja sellele, kuidas need tekkida said, muude versioonide ja teooriate kontrollimine komisjoni ülesannete hulka ei kuulu.
Arikas rääkis, et ees ootav töö on maailma ajaloos esmakordne projekt. Nii suurest laevavrakist ei ole sellises sügavuses nii põhjalikke digimudeleid ning nende analüüse ja simulatsioone tehtud. «See on pretsedenti loov uuring. Tehnika on kaasaegseim, mida võimalik kasutada. Loodav digitaalne mudel sisaldab laeva, visiiri ja teiste osade üksikasjalikku 3D-pilti, mudel hõlmab ka 300–500-meetrist ala ümber laevavraki, kuhu võisid langeda vraki tükid, samuti osa merepõhja pinnasest, mis võis mõjutada laevakeret,» rääkis OJK juht.
Digitaalsete mudelite põhjal tehakse läbi erinevad simulatsioonid, mis võtavad arvesse kõiki teadaolevaid asjaolusid ning peavad tuvastama, millest laevakeres olevad vigastused said tekkida. «Teeme laserskaneeringu ka visiirile ja tuvastame, mis vigastused ja kuidas said sellele tekkida ning millise kujuga sai olla füüsiline keha, mis vigastused võis tekitada,» tõi Arikas näite, miks simulatsioone kasutatakse.
Eeluuringud, mis hõlmavad merepõhja hoovuste, suuna, kiiruse, vee läbipaistvuse ja hapnikusisalduse mõõtmisi ning laevavraki ja selle ümbruse skaneerimist sonaritega, on kolmnurgas Ristna-Utö-Hanko plaanis läbi viia 8.–18. juulini. Arikas kinnitas, et selleks ajaks peaks olema jõustunud ka Soome ja Rootsi seadusemuudatused, mis võimaldavad hauarahu piirkonnas allveetöid teha.
«Merepõhja geoloogia, hoovused, reljeef ja nähtavus vee all on selles kohas veel uurimata. Hoovused on eri veekihtides erisuunalised ning liiguvad kiirusega kuni üks meeter sekundis. Kasutame Stockholmi ülikooli uurimislaeva, milleks on Saaremaal Baltic Workboatsi tehases ehitatud Electra. Uuringu emalaevaks saame ametiabi korras transpordiameti multifunktsionaalse laeva EVA 316,» rääkis Arikas.
Hoovuste suunda ja kiirust, vee läbipaistvust ja hapnikusisaldust mõõtvad andurid paigaldatakse merepõhja ning autonoomsed sensorid ujuvad piirkonnas iseseisvalt ringi. Laevast ja merepõhjast pildi saamiseks kasutatakse külgvaatesonarit, mis annab merepõhjast ruumilise 3D-kujutise, mitmekiirelise lehviksonariga saadakse detailne sügavusinfo. «Kasutame eri tehnoloogiaid, nii laeva külge kinnitatavat kui järelveetavat sonarit. Tehnoloogia piire ei sea, võime panna merepõhja ka iseseisva roboti. Esialgne kava näeb ette kasutada siiski ROV- ehk distantsjuhtimisega allveesonarit,» selgitas Arikas.
Eeluuringute põhjal luuakse kolmemõõtmeline meresügavuse pilt, millele lisatakse hüdrogeoloogiline info merepõhja koostise kohta, näiteks see, kus on savi, setted, kivistised. Selle pildi alusel viiakse läbi merepõhja magnetuuring, et leida põhjast üles kõik metallesemed ning tuvastada nende kuju ja kaal, sealhulgas nii laevaõnnetust puudutavad esemed kui ka võimalikud sõjast sinna jäänud esemed, et olla kindel, et seal pole midagi plahvatusohtlikku. Eeluuringu raportid peavad valmis olema septembris.
Batümeetriline ehk meresügavuse uuring tehakse järgmise aasta veebruaris-märtsis, kui vee läbipaistvus on kõige parem ja tavapärased tugevad tormid läbi. Akustilise 3D-skaneerimise põhjal tehakse detailne 3D-kujutis, millele lisandub põhiuuringu käigus fotogeomeetriline ehk fotokujutis, mis annab detailse info vigastuste ja neid ümbritseva laevakere kohta kuni korrosioonikihi paksuseni.
«Vajadusel eraldatakse ka pinnast, võetakse pinnasenäited, et teha järeldusi laevakere all oleva pinnase kohta. Värskeid vigastusi põhjustasid ka näiteks telekanalile tehtud allveevõtted,» rääkis Arikas.
Mehitatud sukeldumisi praeguse info kohaselt kavas ei ole. Põhiuuringute raames läheb allveeroboti käpp ka laevakere sisemusse, kuid ainult selleks, et uurida avauste ümbruses olevaid sisekonstruktsioonide võimalikke vigastusi ja nende ulatust. Kui digitaalsed simulatsioonid on valmis, võrreldakse neid uuringute käigus tuvastatud tegelikkusega. Järelduste väljaselgitamine toimub aprillist juulini ning lõppraport peab olema valmis järgmise aasta augustiks.
