Tallinna linnaplaneerimise amet otsustas teisipäeval, et kavandatav Estonia juurdeehitus ei tule mitmesugustel põhjustel kõne allagi.
«Soovitud lahenduse elluviimine tooks kaasa palju ja suuri negatiivseid mõjusid olemasolevatele keskkonna, kultuuri- ja linnaruumilistele väärtustele ning samas ei ole võimalik saavutada ka parimat teatrihoone laienduse lahendust, mis rikastaks ja väärtustaks linnaruumi tervikuna,» selgitas linnaplaneerimise ameti juhataja Ivari Rannama rahvusooper Estoniale saadetud kirjas.
Ooperimaja juurdeehituse vastuargumendid on jagatud nelja rühma. Esiteks ei vasta lahendus säästva arengu põhimõtetele, kuna laiendus soovitakse kavandada hiljuti rekonstrueeritud looduskaitsealuse Tammsaare pargi territooriumile, mis tooks kaasa ühe pargiosa, sealhulgas haljastuse likvideerimise. Teiseks läheks juurdeehitis vastuollu muinsuskaitseliste õigusaktide ja põhimõtetega. See puudutab nii seda, et Estonia praegune hoone on mälestis, kui ka kavandatava juurdeehitise alla jäävaid bastionimüüre.
Kolmandaks ei vasta lahendus linnaruumi planeerimise üldpõhimõtetele ning heale planeerimis- ja ehitustavale. See tähendab, et see on kavandatava asukoha jaoks liiga suur ega sobitu ümbritsevasse keskkonda. Neljandaks leidis linnaplaneerimise amet: «Soovitud lahenduse elluviimiseks puuduvad õiguslikud eeldused ja uued asjaolud, mis toetaks teatrihoone kavandamist asukohta, mida varem on peetud ebasobivaks.» See tähendab, et lahendus ei ole kooskõlas Tallinna üldplaneeringuga ning on vastuolus ka linna strateegiliste sihtidega. Pealegi on samasse asukohta juba varem kaalutud juurdeehitist, mis ei leidnud ühiskondlikku heakskiitu.
«Asjaolud ei ole tänasega võrreldes soodsamaks muutunud, pigem on linnaruumiline olukord muutunud laienduse kaalumise seiskohast keerulisemaks, kuna Tammsaare park on rekonstrueeritud ning lisaks on püstitatud Pärnu maantee 3 krundile pargipaviljon,» põhjendas Rannama.
Linnaamet toetub oma otsuses ka riigi muinsuskaitseameti 18. mail tehtud otsusele: «Mitte toetada visualiseeringus esitatud mahus ja asukohas Estonia teatrihoonele juurdeehitise kavandamist. Teatri suuremahulise juurdeehitisega muudetakse olulisel määral Estonia teatri olemust, suletakse iseloomulikud vaated Estonia teatrile ja kõrval asuvale Draamateatrile, hävitatakse ajalooline Uue Turu plats ning kahjustatakse bastionaalvööndi maa sees säilinud osasid.»
Nii mõnedki spetsialistid on oma ettepanekutega otsustajate poole pöördunud juba varem. Nii tegi näiteks arhitektide liidu esimees Andro Mänd ettepaneku vältida eelnõus sõna «juurdeehitus» kasutamist. Teise täiendusena palus arhitektide liit lisada kultuuriobjektide pingeritta esimese punktina «Rahvusooperi uuele hoonele maa hankimine».
Sel nädalal pöördus nii kultuuriminister Anneli Oti kui riigikogu kultuurikomisjoni poole ka kultuuriministeeriumi juures tegutseva muinsuskaitse nõukogu esimees Riin Alatalu, kes tõi samuti välja terve hulga põhjusi, miks juurdeehitus ei sobi. Ka muinsuskaitse nõukogu leidis, et kui riigikogu tahab rahastada Estonia uue saali ehitust, siis tuleb loobuda otsuse sidumisest praeguse asukohaga.
Eelnõu «Riiklikult tähtsate kultuuriehitiste rajamise ja renoveerimise pingerea kinnitamine» läbis 19. mail riigikogus esimese lugemise ning täna on viimane päev sellele muudatusettepanekute esitamiseks. Riigikogu võtab eelnõu vastu teisel lugemisel, mis toimub tõenäoliselt ülejärgmisel nädalal. Riigikogu kultuurikomisjoni esimees Aadu Must on Postimehele varem öelnud, et otsus tahetakse riigikogus igal juhul enne jaanipäeva ära teha.
