Põllumeestel on ukse ees kevadtööd, kus oma kindel koht on väetistel ja taimekaitsevahenditel, kuid nendega olid keerulised lood, kuna Eesti põllumehed kasutavad peamiselt just Ukrainas ja Venemaal toodetud väetiseid, kirjutab Virumaa Teataja.
Teravilja- ja kaunviljakasvatuse ning õlitaimeseemnete kasvatusega tegeleva osaühingu Kõbu Agro omanik Marek Kõbu rääkis, et kevadtöödeks väetise varumine on põllumeestel individuaalne. On neid, kes asuvad väetiste ja taimekaitsevahendite soetamiseks valmistuma juba sügisel. Tavaliselt aga hakatakse plaane tegema pärast jõule ja aastavahetust. “Kuidas võimalused on,” sõnas Kõbu, kes tegeleb nii mahe- kui ka tavapõllundusega.
Kemikaalide hankimisel vaatab äriühingu juht hinna ja kvaliteedi suhet. “Väetiste päritolusse ei ole süvenenud,” tunnistas Kõbu.
OÜ Kõbu Agro soetas vajalikud kemikaalid eelmise aasta septembris. “Sisetunne ütles, et on vaja,” selgitas äriühingu omanik ja lisas, et otsuse tegemisel tugines ta ainult sisetundele ning Venemaa ja Ukraina vahelistele suhetele ta ei mõelnud. “Olen õnnelik põllumees – sain odavalt kätte,” sõnas Kõbu.
Üks asi on väetised või taimekaitsevahendid tellida, teine asi on nende tarneahel. “Tarneprobleemid olid juba enne Ukraina jama,” jätkas Kõbu. Eelmise aasta lõpus, kui suhted kahe riigi vahel läksid üha pingelisemaks, sööstsid põllumajanduskemikaalide hinnad üles.
Need põllumehed, kes esitasid kemikaalide tellimuse aasta alguses, kogevad Kõbu andmetel nüüd tarneprobleeme.
Kartulikasvatusega tegeleva üle riigi tuntud osaühingu K & G Saarelt üks omanikest Gustav Põldmaa tunnistas, et tavaliselt on ta suhteliselt varajane väetise soetaja. “Tänavu läks teisiti,” lisas Põldmaa. “Mingi koguse võtsin jaanuaris,” jätkas ta. Siis olid väetisehinnad juba laes.
Põldmaa tõi näiteks, et lämmastiku hind on viis korda tõusnud. Kui mullu kevadel sai tonni kätte 215 euroga, siis nüüd on hinnasildil 1000 eurot. Kui oleks tänavuste kevadtööde tarbeks soetanud väetise eelmise aasta kevadel, siis Põldmaa sõnul oleks ta selle nüüd kallilt maha müünud ja tegevuses pausi teinud.
“Siin tuleb arukalt vaadata, ei saa vastu seina joosta,” jätkas Põldmaa. Tema sõnul ei ole väetis turult kuskile kadunud “Tuhandeeurost võid iga kell osta,” kinnitas ta. Põldmaa sõnul kasutas ta varem Venemaalt ja Norrast pärit väetist. Ühte alternatiivi, mahepõllundust, pidas Põldmaa teistpidi vastu seina jooksmiseks. “Mahepõllundusega jääme nälga,” selgitas ta.
Nüüd kevadel Põldmaa vilja maha ei külva. Ta selgitas, et viljaga seoses tuleb terve rida probleeme. Seda on vaja sügisel kuivatada, aga enamik kuivateid töötab gaasiga. “Paneme kartuli maha ja vaatame, mis edasi saab,” sõnas Põldmaa.
