Kaitsealuse karulaugu lehti võib mõistlikus koguses enda tarbeks looduslikest kasvukohtadest korjata, kuid osta ja müüa tohib vaid aiast või kasvandusest pärinevaid karulaugutaimi ja -lehti.
“Karulauk on III kategooria kaitsealune liik, mida ei leidu loodses kõikjal Eestis, kuid paremates kasvukohtades võib olla hästi levinud. Mõistlikus koguses taimelehtede noppimine heale kasvukohale liiga ei tee ja seda võib teha,” selgitas keskkonnaameti liigikaitse büroo juhataja Marju Erit.
Et karulaugu kasvukoht säiliks, tuleb aga hoiduda ühelt taimelt liiga paljude lehtede ära korjamisest ning taimede tallamisest. Kohas, kus on näha vaid üksikud karuaugulehed, võiks jätta kaitsealuse taime puutumata.
Kui on tahtmist karulauku suuremates kogustes tarvitada või isegi müüa, siis tuleb seda ise kasvatada, sest loodusest korjatud karulaugu müümine on keelatud. “Üks võimalus karulaugu aeda asustamiseks on istutada aianduskeskusest pärit taimi, aga lubatud on ka seemnete korjamine looduslikust kasvukohast. Kindlasti ei tohi omal initsiatiivil karulaugu taimi ega muid kaitsealuseid liike looduses ühest kohast teise ümber istutada, selleks on vajalik keskkonnaameti luba,” ütles Erit.
Karulaugu lehtede korjamisel tuleb olla tähelepanelik, sest maitsva ja tervisliku karulaugu lehed on üsna sarnased mürgiste taimede nagu piibelehe ja sügislille noorte lehtedega. Karulaugu tunneb ära spetsiifilise, küüslauku meenutava lõhna järgi.
Looduskaitseseadus näeb ette kaitstava loodusobjekti kaitsenõuete rikkumise eest rahatrahvi kuni 300 trahviühikut ehk 1200 eurot. Kontrollide ja trahvide eesmärk ei ole rikkujaid karistada, vaid rikkumised lõpetada, müügikuulutused kustutada ja müümine lõpetada. See on oluline, et kaitsealuse liigi looduslikud elujõulisena püsiksid.
