Turu-uuringute AS-i augustis tehtud uuring näitab, valituse kavandataval kujul Rail Balticut toetab 15 protsenti küsitletutest, mida on ligi poole vähem kui kahe aasta eest läbiviidud küsitluses.
Eelistatud on Rail Balticu trass, mis kulgeks läbi Tartu või olemasoleva Pärnusuunalise raudteetrassi, nii arvas vastavalt 35 ja 21 protsenti vastanutest Samal ajal näitab küsitlus, et on vähenenud raudtee vastaste hulk, keda on 18 protsento.
Erinevalt Rail Balticu projekti üldist toetust uurivatest küsitlustest on kodanikuliikumine Avalikult Rail Balticust uurinud, milline elanike eelistus erinevatele Rail Balticu trassialternatiividele. Alternatiivide visualiseerimiseks kasutati küsitluses lisatud kaarti, millel on pruunide ruutudega illustreeritud elanike asustustihedus.
„On huvitav, et praeguseks kokku lepitud uue trassi ehitamine ei saavuta ülekaalu mitte ühegi erakonna valijate seas,“ ütles Turu-uuringute AS-i uuringujuht ja sotsioloog Juhan Kivirähk. „Kõige rohkem toetajaid on sellele Eesti 200 ja Reformierakonna valijate hulgas, kuid ka nende erakondade valijate enamik eelistaks alternatiivseid trasse.“
Seni ongi avalikku arvamust Rail Balticu suhtes küsitud üksnes trassi verbaalse kirjeldamise kaudu või, veelgi sagedamini, on piirdutud küsimusega, kui suur osa elanikkonnast toetab ametlikult kavandatud trassi ehitamist.
„Vastanud on nõus ka raudtee kiiruse vähendamisega 160 km/h tingimusel, et see läbib olemasolevas koridoris paiknedes rohkem asustatud punkte,“ kommenteeris Kivirähk. „Küllap lähtub avalik arvamus oma hinnangutes ikkagi sellest, kui suur osa Eesti elanikkonnast kavandatavast projektist osa saab.“
Uute raudteede rajamisel olemasolevate raudteede kasutamise ebapiisavat analüüsimist on välja toonud ka Euroopa Kontrollikoda oma raportis.
„Olemasolevate raudteekoridoride kasutamist on kodanikud soovinud algusest peale ning küsitlus näitab, et see soov on süvenenud koos projekti edenemisega,“ ütles kodanikuliikumise Avalikult Rail Balticust juhatuse liige Priit Humal. „Rail Balticu otsetrassile on tehtud praguseks kulutusi ligikaudu üks protsent ulatuses projekti maksumuset. Tehniliselt ei ole probleem projekti muuta, kuid juba tehtud otsuste ümber vaatamine ei ole ametnikele mugav ja tähendab tunnistamist, et kuskil ja kunagi on tehtud ka vigu,” lisas Humal.
