Statistikaameti andmete kohaselt teenindasid Eesti veondusettevõtted 2019. aastal ligi 222 miljonit sõitjat ehk võrreldes varasema aastaga 6 protsenti enam; sõitjatevedu ühistranspordiga suurenes maanteedel, raudteedel ja veeteedel, vähenes aga õhus.
Maanteetransporti kasutas 7 protsenti rohkem sõitjaid kui aasta varem. Peamiselt liigeldi bussiga, kokku 203,3 miljonit sõitjat, neist enamik linnas, sealhulgas trammi ja trolliga. Eelneva aastaga võrreldes oli linnaliinidel sõitjaid 2 protsenti rohkem ehk 167,7 miljonit, maakonna- ja vallaliinidel aga 42 protsenti enam ehk 24,7 miljonit, teatas statistikaamet.
Riigisisestel kaugliinidel oli 3,9 miljonit ja rahvusvahelistel liinidel 1,6 miljonit sõitjat, sõitjakäive oli üle 3,2 miljardi sõitjakilomeetri.
Mereveoettevõtted teenindasid üle 9,5 miljoni sõitja. Sarnaselt varasemate aastatega sõideti enamasti rahvusvahelistel liinidel, riigisiseselt oli reisijaid 2,6 miljonit, sõitjakäive oli 1,3 miljardit sõitjakilomeetrit, sellest 98 protsenti rahvusvahelised veod.
Ka raudteel suurenes möödunud aastal sõitjate arv, mis jõudis ligi 8,4 miljonini. Eestis sõitis rongiga peaaegu 8,3 miljonit inimest ja rahvusvahelistel liinidel 112 000 reisijat, sõitjakäive oli 391,7 miljonit sõitjakilomeetrit.
Eesti õhutranspordiettevõtete poolt teenindatud lendude vähenemise tõttu oli lennureisijaid möödunud aastal 41 protsenti vähem. Sõitjate arv regulaarlendudel vähenes aastaga 58 protsenti, tellimuslendudel aga 12 protsenti, sõitjakäive vähenes aastaga 1,3 miljardi sõitjakilomeetrini.
