Et edaspidi oleks võimalik ka riigikogu täiskogu istungeid kaugtöö vormis korraldada, tellib riigikogu 300 000 euro eest kaugtöörakenduse, vahendas BNS.
Koroonakriisist tingitud eriolukord oli hea põhjus suure saali istungeid kaugtöö vormis pidada. «Aga välistama ei peaks ka muid põhjuseid,» selgitas eelnõu riigikogus tutvustanud põhiseaduskomisjoni liige, reformierakondlane Hanno Pevkur.
Kui tihti distantsistungeid pidama hakatakse, otsustab riigikogu juhatus. Küll aga on tingimus, et selleks peavad olema just riigikogu jaoks kaalukad põhjused. Nii ei kirjutatud seadusse näiteks, et kaalukas põhjus oleks eriolukord või hädaolukord, sest eriolukorra või hädaolukorra väljakuulutamise otsustab valitsus.
«Parlament on oma töös autonoomne, vaba ega saa sõltuda valitsuse otsustest, nagu valitsuse õigus kuulutada välja eriolukord,» põhjendas Pevkur.
Riigikogus arutati ka võimalust osaleda istungil kodust või välismaalt, samal ajal kui suurem osa riigikogulasi tuleb selleks kokku suurde saali. See ettepanek aga toetust ei leidnud. «Kui te olete delegatsiooniga lähetuses, siis selleks, et kolm-neli häält juurde saada, rakendataks kaugosalusega istungit – ei, see pole see eesmärk,» selgitas Pevkur.
Distantsistungile võib aga riigikogu suurde saali ka kohale tulla. Kui esialgu plaaniti panna seadusse nõue, et kaugosalusega istungi toimumiseks peab sellel kindlasti osalema üle poole riigikogu koosseisust ehk vähemalt 51 saadikut, siis eelnõu menetlemisel võeti see välja. «Pärast arutelusid jõudsime siiski konsensusele, et jääme ka kaugosalusega istungi puhul samasuguste reeglite juurde, nagu on tavalisel istungil, teades sealjuures, et kaugosalusega istung võib olla ka täiendav istung või erakorraline istung ja sel juhul rakenduvad kaugosalusega istungile samasugused kvoorumitingimused ehk 51 (istungil osaleva saadiku – A. P.) nõue,» selgitas Pevkur riigikogus eelnõu teisel lugemisel.
Selleks et istungit distantsilt korraldada saaks, peab riigikogu liikmetele olema tagatud võimalus reaalajas istungit jälgida ning sellel osaleda: esitada eelnõusid, pidada ettekandeid, esitada suulisi küsimusi, võtta sõna, protestida ja hääletada. Samuti peab olema võimalik anda teada, kui miski peaks istungil osalemist takistama. Hääletuspuldiga sarnaselt töötava rakenduse ja videolahenduse loomine läheb maksma 300 000 eurot ning see peaks valmima suve lõpuks.
«Täna on mõeldud, et lahendus koosneb kahest osast: hääletussüsteemi kauglahendusest ja videoülekandest,» selgitas riigikogu kantselei haldusdi rektor Ahto Saks.
Hääletussüsteemi kauglahenduse arendust on alustatud ja videokoosoleku lahendusi katsetatakse. «Kasutame ära olemasoleva hääletussüsteemi ja loome sinna juurde virtuaalse kaughääletuspuldi. Lisaks kasutame olemasolevat kaugtööplatvormi,» selgitas Saks.
Peale selle tuleb luua turvaline kaugjuurdepääs IDkaardi, Mobiil-ID või SmartIDga riigikogu arvutivõrku. Selleks tuleb kasutada olemasolevat kaugtöö (VPN) teenust ning suunata kogu liiklus krüpteeritud kanalisse. Pikemas plaanis tuleb ette võtta praegu riigikogu suures saalis oleva hääletussüsteemi kapitaalremont.
